Kuigi majanduslikult aktiivsete naiste osakaal on viimastel kümnenditel kasvanud, on naiste osalus jätkuvalt suuresti alahinnatud ja ei hõlma tasustamata töid. 1990. aastate alguses langes naiste tööhõive meeste omast meeste omast enam, seda nii suurettevõtete sulgemise kui ka soorollide juurde tagasipöördumise tõttu.
Võrreldes EL’iga on Eesti naised rohkem töökesksed, kuid meestega võrreldes on naiste hõive määr siiski väiksem. Viimase 10 aasta jooksul on olnud meeste töötuse määr, mis näitab majanduslikult aktiivse rahvastiku hõivamata elanike hulka, kuni 1,5% kõrgem naiste omast. Kuigi meeste töötuse tase on kõrgem, hindavad nad oma töösuhet turvalisemaks kui naised.