Euroopa Liidu peamised dokumendid, mis käsitlevad töö ja pereelu ühitamist on tööhõive- ja sotsiaalpoliitika alased tegevussuunad ja soovitused liikmesriikidele tööturupoliitikate edendamiseks, samuti riiklikult elluviidavad strateegiad, tegevuskavad ja meetmed. Siia alla kuuluvad nii Euroopa 2020 konkurentsivõime tõstmise strateegia kui ka Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010-2015.

Järgnevalt on võetud kokku töö- ja pereelu ühitamist toetavad poliitikad EL tasandil, mida võib üldistatult jagada nelja suuremasse gruppi: soodustused tööaja osas, puhkused, laste päevahoiu korraldamine ja täiendavad meetmed.

Töö- ja pereelu ühitamise võimaluste arendamine Eesti riigi kontekstis peegeldub 2011. a vastu võetud Laste ja perede arengukavas 2012-2020. Strateegia üks eesmärk on meeste ja naiste on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, soodustamaks kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu.

Töö-, pere- ja eraelu ühitamise all rõhutatakse kõigi indiviidide valikuvabadust, võrdseid õigusi ja kohustusi erinevate rollide täitmisel ning soovi korral tasakaalu saavutamist erinevate eluvaldkondade vahel. Perekondlike kohustuste all peetakse silmas nii laste kui teiste pereliikmete eest hoolitsemist ning koduseid ülesandeid. Oluliseks peetakse ka inimese enese jaoks vaba aja võimaldamist, mis ei oleks töö- või perekondlike kohustustega sisustatud, näiteks huvialade või hobidega tegelemiseks.

Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on üks Euroopa Liidu strateegiate läbivaid põhimõtteid. Naiste tööhõive määra tõstmisele ning lastehoiu süsteemide arendamisele viidatakse 2000. aastal vastu võetud Lissaboni

strateegias; lapsehoiuvõimaluste arendamisele on seatud eraldi nn Barcelona eesmärgid. Euroopa 2020 strateegias rõhutakse vajadusele töö- ja pereelu ühitamist soodustavate tegevustega jätkata.