Naiste ja meeste võrdsuse mõiste hõlmab kaasajal ka tulemuste võrdsuse nõuet. See tähendab, et riikidel on kohustus tagada mitte ainult naiste ja meeste võrdsete võimaluste või de jure õiguste olemasolu, vaid tegelik võrdsus.

Kõik Euroopa riigid on kohustatud tagama naiste ja meeste võrdse esindatuse otsustusprotsessis, tasakaalustatud esindatuseks saab lugeda  vähemalt 40%- list osalusmäära.

Selle tulemuseni jõudmiseks  kasutatakse nii seadusandlikke ja administratiiv- kui toetusmeetmeid. Olulist rolli omab ka olukorra seire.

Seadusandlikud ja administratiivmeetmed

• Võimalikud põhiseaduse ja/või õigusnormide muutmine, sealhulgas positiivsete meetmete rakendamine, mis soodustaksid naiste ja meeste tasakaalustatumat osalemist poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis;
• seadusandlikud reformid, et rakendada kandidaatide puhul pariteetsuslävi kohalikel, regionaalsetel, riiklikel ja riigiülestel valimistel. Proportsionaalsete nimekirjade olemasolul “tõmbluku” süsteemide rakendamine;
• riigipoolne finantseerimine motiveerimaks soolise tasakaalustatuse edendamist poliitilistes erakondades;
• valimissüsteemide kohandamine või reformimine edendamaks  sooliselt tasakaalustatud esindatust;
• seadusnormide vastuvõtmist, mis piiraksid mitmete valitud poliitiliste ametikohtade samaaegset pidamist;
• vajalikud haldusmeetmed valitud esindajate töötingimuste parandamiseks kohalikul, regionaalsel, riiklikul ja riigiülesel tasandil kindlustamaks demokraatlikumat juurdepääsu valitud organitele;
• seadusandlikud ja/või administratiivmeetmed toetamaks valitud esindajaid pere- ja tööelu ühitamises ja parlamentide ja kohalike ning regionaalsete võimuorganite poolt kehtestatavad ajakavad ja töömeetodid selliselt, et need võimaldaksid mõlema soo valitud esindajatel töö- ja pereelu ühitada;
• vastavad seaduste ja/või administratiivmeetmete vastuvõtmine, mis kindlustab sooliselt võrdse esindatuse kõigi ministri või valitsuse poolt määratud ametikohtade puhul;
• sooliselt võrdse esindatuse tagamine ametikohtadel või funktsioonides, mille täitjad nimetab ametisse valitsus või muud ametivõimud;
• juhtivatele ametikohtadele töötajate valiku, värbamise ja ametisse nimetamise protseduuride avaliku otsustusprotsessi sootundlikkus ja läbipaistvus;
• riigihalduse kvaliteedi tõstmine nii vastutavate ametikohtade sooliselt võrdse jaotamise kui ka naistele ja meestele võrdse karjääriedenduse tagamise abil;
• vastavad seadusandlikud ja/või administratiivmeetmed, mis kindlustavad sooliselt võrdse esindatuse kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvuslikes delegatsioonides;
• soolise tasakaalu arvestamine rahvusvahelistesse vahendus- ja läbirääkimiskomiteedesse esindajate määramisel, eriti rahuprotsessis või konfliktide lahendamises;
• tööandjate julgustamine ja toetamine seadusnormidega, mis võimaldaks poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis osalejatel ilma karistuse ähvarduseta vajadusel töölt puududa;
• riiklike võrdõiguslikkusega tegelevate struktuuride, toetamine ja tugevdamine seoses nende tööga, mis tagab tasakaalustatud osaluse poliitilises ja avalikus elus;
• parlamentides naiste õiguste ja võrdsete võimalustega tegelevate parlamentaarsete komiteede asutamine.

Toetusmeetmed

• Naisorganisatsioonide ja kõigi soolise võrdõiguslikkuse poole püüdlevate ühenduste poolt algatatud programmide toetamine, mis on suunatud soolise tasakaalu saavutamisele poliitikas ja avalikus otsustusprotsessis;
• andmepanga loomine naistest, kes soovivad osaleda otsuste tegemisel nii poliitikas kui avalikus elus;
• naiste poliitilise tegevuse toetamine ja arendamine, pakkudes esindajateks valitud naistele võimalust luua võrgustikke kohalikul, regionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
• programmide toetamine, mis soodustavad usalduse teket, pakuvad juhtimis- ja meediaalast koolitust naistele, kes kaaluvad osalemist poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis;
• koolitused naiskandidaatidele ja valitud esindajatele informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel;
• kooli õppeprogrammide õppe- ja koolitustegevused, mis on suunatud noorte inimeste sugude võrdsuse alasele teavitamisele ning nende ettevalmistusele demokraatlikke printsiipe järgivateks kodanikeks kujunemisel;
• noorte inimeste, eriti noorte naiste osalemise edendamine ühingutes, pakkudes neile kogemusi, teadmisi ja oskusi, mida saab üle kanda asutuste töö ja eriti poliitilise osaluse valdkonda;
• noorteorganisatsioonide innustamine kindlustamaks naiste ja meeste võrdset osalust nende struktuurides, kus võetakse vastu otsuseid;
• vähemustesse kuuluvate naiste innustamine osalemaks otsustusprotsessis kõigil tasanditel;
• poliitiliste parteide teavitamine erinevates riikides kasutatavatest eristrateegiatest naiste ja meeste võrdse osalemise edendamiseks;
• sotsiaalpartnerite (tööandjate ja töötajate organisatsioonid) poolt algatatud programmide toetamine, mis edendavad naiste ja meeste võrdset osalust vastutust ja otsuste vastuvõtmist nõudvatel ametikohtadel vastavalt nende ametiastmele ning kollektiivläbirääkimistele;
• ettevõtete ja ühenduste julgustamine tegutsemaks naiste ja meeste võrdse esindatuse tagamise suunas oma otsustusorganites (eriti nendes ettevõtetes ja ühendustes, mis saavad toetusi avalike teenuste osutamiseks või avaliku korra teostamiseks);
• avalikkusele suunatud kampaaniad tõstmaks teadlikkust sooliselt võrdse esindatuse tähtsusest poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis kui tegeliku demokraatia eeltingimusest;
• kampaaniad, mis on suunatud kohustuste jagamisele naiste ja meeste vahel eraelus;
• kampaaniad, mis on suunatud konkreetsetele gruppidele, eriti poliitikutele, sotsiaalpartneritele ning neile, kes värbavad ja nimetavad ametisse poliitiliste ja avalike otsuste vastuvõtjaid, tõstmaks nende teadlikkust sooliselt võrdse esindatuse olulisusest poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis;
• ühiskonna- ja arvamusliidritele – juhtidele ja tippametnikele - suunatud interaktiivsed soolise võrdõiguslikkuse alased seminarid; nende teavitamine naiste ja meeste võrdse osalemise tähtsusest otsustusprotsessi kõigil tasanditel;
• valitsusväliste organisatsioonide ja uurimisinstituutide poolt läbiviidavad uuringud naiste osalemisest otsuste langetamisel ja selle mõjust otsustamisprotsessile ja -keskkonnale;
• arvamusküsitlustele toetuvad uuringud häälte jaotumisest, selleks et määratleda naiste ja meeste hääletamismudeleid;
• uurimustööd asjaoludest, mis takistavad naiste juurdepääsu poliitilisele ja avalikule otsustusprotsessile erinevatel tasanditel ning nende tulemuste avaldamine;
• uurimused naiste osalusest sotsiaal- ja vabatahtliku sektori otsustusprotsessis;
• sootundlikud uurimused valitud esindajate rollide, funktsioonide, staatuse ja töötingimuste kohta kõigil tasanditel;
• tasakaalustatud osalus meediavaldkonna vastutavatel ametikohtadel, sealhulgas juhtimis- , programmitöö-, haridus-, koolitus-, uurimis- ja regulatiivasutustes;
• koolitused ja teadlikkuse tõstmine ajakirjandustudengitele ja meediaspetsialistidele küsimustes, mis on seotud soolise võrdõiguslikkusega ning sellega, kuidas hoiduda seksistlikest stereotüüpidest ja seksismist;
• meediaspetsialiste teadlikkus, et nais- ja meessoost kandidaadid ning valitud esindajad oleksid meediakanalites, eriti valimisperioodil, võrdselt nähtavad.

Järelvalve

• Sõltumatute asutuste olemasolu, nagu näiteks võrdse esindatuse seirekeskus või spetsiaalne sõltumatu vahendusasutus, mis vastutaks naiste ja meeste võrdset esindatust poliitilises ja avalikus elus käsitleva valitsuse poliitika järgimise eest või selle ülesande andmine riiklikele võrdõiguslikkuse struktuuridele;
• vastavate tunnuste ja indikaatorite määratlemine ja kohaldamine, mis võimaldaks jälgida ja hinnata naiste ja meeste osalemist otsustusprotsessis;
• aruannete esitamine ja laialdane levitamine  rakendatud meetmete ning saavutatud edu kohta naiste osalusmäära suurendamisel;
• poliitilistele ametikohtadele kandideerijate ning valitud esindajaid puudutava statistika avaldamine ja kättesaadavus;
• regulaarne analüüs naiste ja meeste nähtavuse ja kujutamise kohta riiklikes uudistes ning päevakajalistes saadetes, eriti valimiskampaaniate ajal.