Kliimamuutuse all peetakse silmas üha enam levivaid ootamatuid ilmastikutingimusi, maailmamere taseme tõusmist ning ekstreemseid ilmastikunähtusi (üleujutusi, kuumalaineid, loodusõnnetusi), mille teket saab seostada inimtegevuse ning kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisega, mis tekitavad  globaalset soojenemist. Sageli käsitletakse kliimamuutusi vaid teadusliku ning tehnilise nähtusena, samas on kliimamuutused ka sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline nähtus, millel on sügavad mõjud sotsiaalsele õiglusele ning soolisele võrdõiguslikkusele.

Äärmuslikud ilmastikunähtused, mis muutuvad üha sagedasemaks, mõjutavad kõige vaesemaid naisi ja mehi maailma soojemates piirkondades. Need inimesed on kõige vähem globaalse soojenemise tekkimisega seotud, kuid nende elu-olu on sellest enim mõjutatud ning neil on ka nõrgim hääl ja vähe jõudu mõjutada kliimapoliitikaid.

Naised ja mehed ei koge kliimamuutusi ühtmoodi. Paljudes arenevates riikides kehtivad kultuuriliselt normid, mis seavad tõkkeid naiste palgatööle. See toob kaasa selle, et naiste elatise hankimine (näiteks vee kogumine ning kodune toidukasvatamine) sõltub iseäranis kliima poolt mõjutatud sektoritest. Sooline ebavõrdsus varade jaotuses ning maa kasutamise piirangud naistele tähendavad seda, et naiste valikud on kitsendatud. Näiteks maa kasutamise piirangud naistele võivad tähendada seda, et neil pole ligipääsu tootlikule põllumaale, finantsvahenditele ning seega puuduvad võimalused hõlpsalt oma tegevusalasid mitmekesistada.

Tõsiasi, et naised ja tüdrukud vastutavad sageli enamiku tasustamata kodutööde eest, tähendab, et kliimamuutused mõjutavad nende igapäevaelu otseselt. See tähendab, et nad peavad sageli kõndima kaugemale, et harvemaks muutuvat toitu, kütet ja vett koguda. Lisaks sellele hoolitsema ka pereliikmete eest, kellel võivad olla terviseriskid, mis on seotud kliimamuutustega. Kõige eelnevaga seoses võivad naised end leida olukorrast, kus neil on vähem aega hariduse omandamiseks, tulu toovate tegevustega tegelemiseks ning osalemiseks kogukonna otsustusprotsessides. See omakorda süvendab ebavõrdseid suhteid naiste ja meeste vahel.

Ka mehi puudutab kliimamuutus negatiivselt, seda eriti siis, kui nad on vaesed. Näiteks mehed võivad tunda tugevat stressi ja ärevust  kui  kliimamuutused mõjutavad nende tavapärast maaharimisel põhinevat elatiseteenimist ning nad suuda enam täita ühiskonna poolt ettekirjutatud pere peamise leivateenija rolli. Uuringud on ka näidanud, et mehed võivad tunda, et nad peavad võtma “kangelase” rolli, mis seab nende elu ja tervise suuremasse riski kui naistel ja lastel. Näiteks pärast seda, kui 2000. aastal tabas Kesk-Ameerikat torm Mitch, suri mehi enam kui naisi, sest mehed käitusid riskeerivamalt.

Kuidas aga liikuda enam inimestest lähtuvate sootundlike kliimamuutuste poliitikate ja protsesside poole?

Selleks on tehtud järgnevaid soovitusi:

• Võtta arvesse soolise ebavõrdsuse erinevaid mõõtmeid ning panustada uuringutesse, mis selgitavad naiste ja meeste reaalseid kliimamuutustega seotud kogemusi.
• Liikuda edasi lihtsustatud arusaamast, et naised on haavatavad ning rõhutada naiste võimekust kohanduda ja tulla toime kliimamuutustega. See hõlmab naiste väärtuslike teadmiste ning praktiliste kogemuste kaasamist poliitikakujundamise protsessidesse.
• Õppida inimeste-kesksetest, soorolle transformeerivatest kohalikest algatustest ning rakendada neid riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
• Edendada õigustel põhinevat lähenemist kliimamuutustele ning kindlustada, et kõik edaspidised kliimamuutustega seotud poliitikad ja protsessid tuginevad inimõiguste raamistikul (nt CEDAW).
• Leida alternatiive turu-regulatsioonidel põhinevatele lähenemistele, kus vähegi võimalik. Kuid kui neid kasutatakse kliimamuutuste kergendamiseks, kindlustada see, et need tooksid naistele sama suurt kasu ega tooks naistele kaasa suuremat ebavõrdsust.
• Tegeleda soolise ebavõrdsuse põhjustega – nt  õigusreformidega, mis muudaksid kehtivaid maa ebavõrdset kasutamist soosivaid õigusi ning rakenda CEDAWd ja teisi kohaseid õiguslikke raamistikke eriti arenguriikides.

Allikas: Emmeline Skinner “Gender and Climate Change”, Bridge, 2011.