Haridus
Haridus mõjutab oluliselt inimeste võimalusi ja valikuid ning on määravaks sissetuleku ja karjääri juures. Valikud on erinevad nii valitud erialade kui ka haridusele kulutatud aastate osas. Piiratud juurdepääs põhjustab segregatsiooni tööturul. Peamised probleemid haridussfääris on meeste alaesindatus õpetajate ning naiste alaesindatus otsustajate seas. Loe edasi
Üldharidus ja kutseharidus
Haridusvaldkonnas peetakse soolise võrdõiguslikkuse indikaatoriks poiste ja tüdrukute suhtarvu hariduses osalejate ja lõpetajate hulgas. Võrdsed osalusmäärad varjavad ebavõrdsusi konkreetsetes valdkondandes. Poiste osakaal on oluliselt suurem põhikooli väljalangevuse osas, tüdrukud on alaesindatud tehnikaga seotud erialadel. Loe edasi
Kõrgharidus
Feminiseerumistendents on ka kõrghariduses, kus lisaks naiste enamusele lõpetajate seas on eristumine selge ka erialadel. Sooline jaotus on seotud tööturul nn meeste ja naiste tööde tekkimise ja püsimisega. Soolised disproportsioonid on kaasnenud meeste koondumisega kutsekoolidesse ning keskhariduse eristumisega kutseharidusest. Loe edasi
Teadus
Feminiseerumistendents on märgatav nii kõrghariduses kui ka teaduses. Naised jäävad tihti pikaks ajaks teaduskarjääri madalamatele astmetele. Teaduses on meheliku teadlasekuvandi seast raske leida naissoost eeskuju, kellega samastuda. Kuigi Eesti naisteadlastel on olemas pädevus, annab kultuuri mehelikkusest tunnistust naiste puudumine esinduskogudest. Loe edasi
Elukestev õpe
Elukestvas õppes osalemise määr Eestis on tõusnud. Kuigi naiste osakaal on suurem igas osalevas vanuserühmas, kasvab nende osatähtsus vanusegrupiti. Vanemaealiste aktiivsuse vähenemine võib olla tingitud tööturupositsioonist: tööandjad ning töötajad ei näe põhjust investeerida õppetegevusse, kuna koolituskulude kasu on suurem nooremas eas. Loe edasi
Õppekirjandus ja õppekavad
Koolis luuakse ja taastoodetakse õppekirjanduse, õppekavade ja suhtumise kaudu soostereotüüpe. 2002. aastal valminud uuring näitas, et kõigi kooliastmete õpikutes kujutatakse peamiselt traditsioonilisi soorolle. Soorollid kinnistuvad ka läbi õppekavades valitsevate stereotüüpide. Pehmemast rollijaotuste esitusest võidaks kogu ühiskond. Loe edasi
Pedagoogiline sooline segregatsioon
Kuigi pedagoogide seas on ülekaalus naised, kasvab meeste osakaal juhtimisastme tõustes, olles tõenäolisemalt koolijuhid. Struktuuriline võrdsus seisneb nii võrdsetes võimalustes kui ka soostereotüüpides – naiste suur osakaal alghariduses taastoodab arvamust ainuvastutusest laste kujunemisaastatel. Loe edasi
