NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: PõhimõistedOсновные термины

Bioloogiline sugu hõlmab bioloogilisi erinevusi, mille põhjal eristatakse inimolendeid nais- ja meessoost isikuteks.

Homofoobia on viha ja/või hirm, mida tuntakse homoseksuaalsete (üldisemalt LGBT) inimeste suhtes. Homofoobia võib viia vägivallatsemiseni või muul moel vaenu väljendamisele LGBT inimeste suhtes. Homofoobsed hoiakud võivad esineda mitmesuguste inimeste ja sotsiaalsete gruppide hulgas. Homofoobset käitumist võib kohata nii töökollektiivides, koolides, avalikus ruumis jne. Homofoobsed eelarvamused on sageli juurdunud uskumuses, et homoseksuaalsus on ebamoraalne. Selline arvamus lubab osadel inimestel tunda ennast LGBT inimestest parematena. Homofoobiat on jagatud ka erinevateks tüüpideks – institutsionaliseeritud, sisemiselt omaksvõetud (internaliseeritud) ja sotsiaalseks homofoobiaks.

Kaudne sooline diskrimineerimine on nähtus, kus väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühest soost isiku(d) võrreldes teisest soost isiku(te)ga, ebasoodsamasse olukorda.

LGBT on lühend, millega viidatakse seksuaalvähemustele -  lesbidele, geidele, biseksuaalidele ning trans-soolistele inimestele, kelle hulka arvatakse nii transseksuaalid kui transvestiidid. Vahel on sellele lühendile lisatud veel teisi suurtähti – nt I tähistamaks interseksuaalseid inimesi ehk mõlema sootunnusega sündinuid, K või ? nende kohta, kes pole oma seksuaalses orientatsioonis kindlad. LGBT koondnime kasutatakse seksuaalvähemustele viitamiseks. Samas ei ole LGBT lühendi kasutamine seksuaalvähemuste sünonüümina probleemitu. T  ehk transseksuaalide ja tranvestiitide ja ka I ehk interseksuaalide puhul ei ole tegemist seksuaalse orientatsiooniga vaid soovähemustega. Ehk teisisõnu, näiteks transsoolised on inimesed, kelle bioloogiline ja sotsiaalne sugu ei moodusta tervikut, vaid on omavahel suuremal või vähemal määral vastuolus. Need on inimesed, kes rikuvad, ületavad ja segavad soorolle, mis ei vasta nende sündides saadud bioloogilisele soole. Seega on transsooliste puhul tegemist pigem sooidentiteedi kui seksuaalse orientatsiooni küsimusega.

Mitmene diskrimineerimine on inimese diskrimineerimine tema mitme isikutunnuse või identiteedi osa tõttu. Nt kui puudega naisega lõpetatakse tööleping ilmse põhjuseta, ei ole välistatud, et põhjuseks oli mitte ainult tema sugu või puue, vaid nende koosesinemine  Mitmene diskrimineerimine võib aset leida nn läbipõimuva diskrimineerimisena, kus ebasoodsam kohtlemine leiab aset korraga mitme isikutunnuse tõttu, kuid erinevate tunnuste mõju ei saa eristada. Mitmene diskrimineerimine võib toimuda ka nn liitdiskrimineerimisena, kus mitme tunnuse koosmõjul tekkiva ebavõrdse kohtlemise puhul on võimalik eristada erinevate tunnuste põhjuslikku mõju ebasoodsamale kohtlemisele.

Naised ja mehed moodustavad igas ühiskonnas kaks kõige suuremat sotsiaalset rühma, mis erinevad teineteisest elutingimuste, staatuse, kogemuste ja vajaduste poolest. Naised ja mehed on erinevad, aga võrdsed.

Naiste ja meeste võrdsed võimalused tähendavad soost, soorollidest, stereotüüpsetest hoiakutest ja eelarvamustest tulenevate tõkete puudumist majanduslikus, poliitilises ja sotsiaalses elus osalemisel.

Naiste ja meeste lõikes esitatud statistika tähendab statistiliste andmete esitamist eraldi naiste ja meeste kohta, mis võimaldab võrdlemist ja analüüsi.

Otsene sooline diskrimineerimine on isiku kohtlemine tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks vastassoost isikut samalaadses olukorras.

Sotsiaalne sugu tähendab nais- või meessoole omistatavaid omadusi ja soorolle, mis on sotsiaalselt konstrueeritud (ühiskond dikteerib, millised peavad olema naised ja millised mehed) ning määravad naiste ja meeste käitumise, mõtlemise ja võimaluste erinevuse ning nendevahelised sotsiaalsed suhted.

Sooline ahistamine. Soolise ahistamise mõiste hõlmab tegevusi, kui inimest ahistatakse tema soo tõttu, kuid ahistav käitumine ei ole seksuaalne või ei toimu seksuaalses kontekstis. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) järgi leiab „sooline ahistamine aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.“ Soolise ahistamisega on tegu siis, kui ainuüksi naiseks või meheks olemise tõttu saab inimesele osaks verbaalne, visuaalne või muul viisil toime pandav häirimine, ähvardamine, halvustamine, solvamine või alandamine ning kui selline käitumine loob samalaadse õhkkonna. Sooline ahistamine on seotud ühe või teise sugupoole suhtes kasutatavate eelarvamuslike üldistustega, millel on halvustav alatoon. Kui ülemus naeruvääristab töökollektiivi ees seal töötavaid naisi väites, et nad on oma soo tõttu ebapädevad või rumalad, on tegu soolise halvustamisega. Soolise ahistamisega on tegu ka siis, kui ühest sugupoolest räägitakse halvustaval viisil või kui kiusamine töökohal lähtub kiusatava soost, aga seejuures ei puuduta seksuaalsusega seonduvat (Sepper, M-L, Naised ja mehed. Võrdsed õigused, võrdne vastutus. Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest., 2010).

Sooline ebavõrdsus ehk sooline kihistumine kujutab endast naiste ja meeste erinevat seisundit mis tahes valdkonnas, nende osalemise määra, ressursside (raha, aeg, staatus, ametikoht, materiaalsed hüved, suhted, informatsioon jne) ligipääsu, õiguste kasutamise, võimu ja mõjujõu, tööstsaadava tasu ning muude hüvede osas. Sooline kihistumine viitab sotsiaalsete kohustuste ning vastutuste, õiguste ja võimaluste ebavõrdsele jagunemisele meeste ja naiste vahel. Traditsiooniliselt väljendub see meessoo domineerimises ja naissoo poolt allutatuma sotsiaalse positsiooni tunnetamises. Kehtivate normide, väärtuste ja aktsepteeritud käitumismustrite põhjal võib seega rääkida soolisest tasakaalustamatusest ühiskonnaelus, osutades meessoo eelistamisele ja mehe käsitlemisele sotsiaalse normina. Ühiskonna sooline kihistumine tuleneb inimeste sotsiaalse väärtuse hindamisest nende bioloogilise soo alusel, väljakujunenud soohierarhia seob perekondliku struktuuri, majanduse, haridussüsteemi ja töötegemise tavad igas ühiskonnas, kuuludes ühiskonnakultuuri iga elemendi olemusse.

Soostereotüübid on mingis kultuuris ja ajaperioodil kehtivad üldised jagatud arusaamad naiste ja meeste olemuse (feminiinsuse ja maskuliinsuse) kohta, mis ümbritsevad inimesi iga päev ning mõjutavad üksikisiku identiteeti kui suhteid teiste inimestega.

Soorollid on õpitud käitumisviisid teatud ühiskonnas, kogukonnas või muus rühmas, mis määravad ära, milliseid tegevusi, töid ja kohustusi tajutakse naistele ja meestele omastena. Soorollid muutuvad seoses muutuvate majanduslike või poliitiliste oludega, samuti seoses ühiskonna sotsiaalse arenguga.

Sugu ja keskkond. Võib oletada, et füüsiline keskkond mõjutab naisi ja mehi ühtemoodi ning naiste ja meeste mõju keskkonnale on täpselt sama, ehk inimühiskonna ja keskkonna omavaheline suhe on sooneutraalne. Siiski mõjutab naiste ja meeste sotsiaalsete rollide erinevus ka nende suhet füüsilisse keskkonda. Kuna naiste ja meeste rollid - nt perekonnas, tööelus ja avalikus elus sageli erinevad, siis  on neil tõenäoliselt ka looduse kaitsmise kohta erinevad  hoiakud, eelistused ja ressursside kasutamise võimalused. Naistel on kohalikul tasandil oluline roll bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ning vee, maa ja teiste loodusressursside haldamisel. Kuigi looduskeskkonna allakäik ja saastatus avaldab tõsiselt mõju kõikidele inimestele,  mõjutab see kõige enam siiski kõige haavatavamaid inimesi ehk naisi ja lapsi. Naiste ja laste eriline positsioon on ühest küljest seotud nende füüsilise haavatavusega – nt keskkonna saastatuse mõjud avalduvad teravamalt seoses raseduse, imetamise ja laste tundliku organismiga. Teisalt on tegemist sotsiaalsete teguritega – naised ja lapsed, kes moodustavad enamiku maailma vaestest, on oma ilmajäetuse tõttu enam keskkonnast ja selle saastatusest haavatavad. (tugineb allikal Gender and Environment. A Guide to the Integration of Gender Aspect to the OSCE’s Environmental Projects.)

Sugu ja puue. Sotsiaalne sugu ehk sooga seotud kultuurilised arusaamad mõjutavad otseselt puuetega inimeste elu. Sotsiaalse soo ja puude seoseid ja tõlgendusi on palju. Vahel kujutatakse või suhtutakse puuetega inimestesse kui sootutesse ja aseksuaalsetesse olenditesse, neid peetakse looduse äparduseks või nn normaalse inimese vastandiks Teisalt on  puudelisust tihti seostatud naiselikkusega, sest terve keha ja puudega keha on hierarhilises vastanduses, kus terve keha on väärtuslikum ja omab rohkem võimu (on mehelik) kui funktsionaalse häirega keha (on naiselik). Vahel võimendub sugu puude kujutamises - naiste jaoks võib see tähendada erilist passiivsust ja abitust, meestele aga  tunnet, et puudest tulenev, pealesunnitud sõltuvus on rikkunud nende mehelikkuse. Kõik nimetatud kultuurilised arusaamad ja ettekujutused mõjutavad reaalsete inimeste elu nt hariduse, töötamise, eluaseme, elukorralduse ja isiklike suhete vallas. Uuringud on tõestanud, et puuet tajuvad ja kogevad naised ja mehed sageli erinevalt. Seega on puuetega inimeste kohta käivates uuringutes ja analüüsides oluline kasutada soo-kategooriat. (Tugineb Helen Meekosha artiklil Gender and Disability)

Sugu ja sooline identiteet. Sooline identiteet tähendab inimese samastumist ühe sooga, näiteks pidades ennast naiseks, meheks või mõningatel juhtudel ka mitte kummakski. Inimese sooline identiteet võib erineda tema bioloogilisest soost. Paljudes ühiskondades, sh lääne ühiskondades on tavapäraselt kehtinud dualistlik soosüsteem – tunnistatud on kahte sugu – nais- ja meessugu. Kuid alati on ühiskondades olemas inimesi, kes ei samastu oma bioloogilise sooga. Mõned neist peavad ennast vastassugupoolde kuuluvaks (nt transseksuaalid), mõned ületavad soopiire ja riietuvad ning käituvad vastassoo moodi, mõned aga ei tunne ennast ei nais- ega meessoo hulka kuuluvat.  Miks see nii on ja kas see tuleneb kasvatusest või on pigem kaasasündinud, ei ole siiani lõplikult selge. Mõnedes kultuurides (nt India, Polüneesia, Omaan, Põhja-Ameerika indiaanlased) on traditsiooniliselt eksisteerinud või eksisteerib ka praegu peale nais- ja meessoo ka  kolmas (või neljas või viies) võimalus, ehk nn kolmas sugu. Mõningates ühiskondades (nt Austraalia, India) on tänapäeval ametlikus asjaajamises, sh passis, võimalik ka kolmas variant nais- ja meessoo kõrval.

Seksuaalne ahistamine on isikule soovimatu tahtlik sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse iseloomuga käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine.

Sooline võrdõiguslikkus on ühiskonna seisund, kus naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus nii ühiskonnaelu kõigis valdkondades kui pereelus osalemisel.

Soolist võrdõiguslikkust edendavad erimeetmed on kindlale sugupoolegrupile suunatud meetmed, mille eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust, ära hoida või hüvitada hoiakutest, käitumismallidest ning sotsiaalsetest struktuuridest tulnevat diskrimineerimist.

Sooline analüüs on naiste ja meeste ning neile omistatud rollide erinevuste analüüs tingimuste, vajaduste, osalusmäärade, ressurssidele juurdepääsu jms lõikes.

Soolõime strateegia on põhimõte, mis tähendab kõikide poliitikate, tegevuskavade ning meetmete naistele ning meestele avaldatava mõju süstemaatilist arvestamist nende poliitikate, tegevuskavade ja meetmete kavandamise, elluviimise, järelvalve ning hindamise etappidel.

Võrdne kohtlemine. Võrdse kohtlemise põhimõte on üks demokraatlike riikide, sh Eesti õigusruumi alustaladest. Võrdse kohtlemise põhimõte peab kõiki inimolendeid olemusliku väärtuse poolest võrdseks ning keelab inimeste põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise, pidades seda diskrimineerimiseks. Võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Üksnes põhiseadusliku printsiibina kehtides võib tekkida oht, et õigus võrdsele kohtlemisele kui üks põhilisi inimõigusi jääb deklaratiivseks. Seetõttu kehtivad Eestis soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse üks eesmärke on tagada  naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvi, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

Väärtused on hinnangulised standardid, mis aitavad hinnata, mis on hea, mis halb. Väärtused määravad viisi, kuidas rahuldada oma vajadusi, millised on ühiskonnas aktsepteeritud toimimisviisid. Väärtused määravad kindlaks prioriteedid, eelistused ja tegevuse.

+372 626 9181