NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: Euroopa LiitЕвропейский Союз

Sooline võrdõiguslikkus on olnud Euroopa Liidu põhialuseks alates 1957. aastast, mil Rooma lepinguga kehtestati naiste ja meeste võrdse palga põhimõte. Amsterdami lepingus (1997) lepiti kokku, et naiste ja meeste vaheline võrdõiguslikkus on üks ELi aluspõhimõtteid. Selle leppega tutvustati, et ebavõrdsus ja diskrimineerimise kaotamine ning võrdõiguslikkuse edendamine kõikides tegevustes on ELi põhimõtted. Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta (2000) kinnitab, et naiste ja meeste vaheline võrdõiguslikkus peab olema tagatud kõikides eluvaldkondades sh, tööelus ja palga maksmisel. Selles dokumendis kinnitatakse, et diskrimineerimine on keelatud erinevatel alustel. 2009. a Euroopa Lepingu (art 2 ja 3) seadsid liikmesriikide ülesandeks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ja mitte-diskrimineerimise tagamine.

Kasutades asutamislepingutega loodud juriidilist alust, on Euroopa Liit alates 1970ndatest võtnud vastu viisteist soolise võrdõiguslikkuse direktiivi. Need on muu hulgas taganud võrdse kohtlemise järgmistes aspektides: ligipääs tööhõivele, koolitusele, edutamisele ja töötingimustele, võrdsele palgale, sotsiaalkindlustushüvitistele, aga garanteerinud ka õiguse lapsehoolduspuhkusele.

Esimene naiste-meeste võrdse tasustamise direktiiv võeti vastu 1975. aastal ja selleeesmärgiks oli kaotada sooline diskrimineerimine kõikides palgaga seotud aspektides.

Värskeim soolise võrdõiguslikkuse direktiiv võeti vastu 2010. aastal, selleks on 2010/41/EL, mis käib füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohaldamise kohta.

Põhjaliku ülevaate EL soolise võrdõiguslikkuse teemalisest seadusandlusest ning muudest dokumentidest leiate SIIT.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015

Strateegia on soolist võrdõiguslikkust käsitlev Euroopa Komisjoni tööprogramm, mille eesmärk on samuti ergutada arengut riikide tasandil ja luua alus koostööks teiste Euroopa institutsioonide ja sidusrühmadega.

Strateegia põhineb „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistel” (2006–2010) ja „Soolise võrdõiguslikkuse Euroopa paktil” ning selles määratakse kindlaks meetmed naiste hartas määratletud viies prioriteetses valdkonnas ning valdkondadevahelistes küsimustes. Need viis valdkonda on:

1. võrdväärne majanduslik iseseisvus

2. Võrdne tasu võrdse töö eest ja võrdväärne töö

3. Võrdõiguslikkus otsustamistasandil

4. Väärikus ja isikupuutumatus ning soolise vägivalla lõpetamine

5. Sooline võrdõiguslikkus välistegevuses

6. Horisontaalsed küsimused

Iga prioriteetse valdkonna puhul on kirjeldatud põhimeetmeid muutuste stimuleerimiseks ja edu saavutamiseks.

Strateegia aluseks on arusaam, et naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus rikub põhiõigusi. Ebavõrdsus koormab majandust ja põhjustab annete kasutamatajätmist. Soolise võrdõiguslikkuse suurendamine aga võib tuua kasu nii majandusele kui ka äritegevusele1. Et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk – arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, tuleb naiste potentsiaali ja ühendatud andeid kasutada laialdasemalt ja tõhusamalt.

Võrdsus on üks viiest põhiväärtusest, millel Euroopa Liit rajaneb. Liit on kohustatud püüdlema naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse poole kõigis oma tegevustes.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010-2015

Olulisemad sündumused Euroopa Liidus soolise võrdõiguslikkuse teemal

+372 626 9181