NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: Tööturu segregatsioonСегрегация рынка труда

Sooline erinevus palgas on iseloomulik nii tööturule Eestis kui ka mujal maailmas. Meeste keskmine palk on naiste omaga võrreldes suurem, palgavahe erineb mõningal määral ametite või tegevusalade lõikes. Soolise palgaerinevuse põhjendamiseks on hulk erinevaid teooriaid, näiteks inimkapitali teooria näeb palkade erinevuse põhjust selles, et mehed investeerivad oma inimkapitali enam kui naised. Soolise diskrimineerimise teooria toetajad näevad naiste madalama palga põhjust selles, et tööturul lähtutakse töötajate valikul ning nende edutamisel oluliste kriteeriumite asemel kandidaadi või töötaja soost. Segregatsiooni teooria leiab, et meeste ja naiste jagunemine erinevatele ametitele ning tegevusaladele teeb võimalikuks sugupoolte ebavõrdse kohtlemise, sellest tuleneb ka naiste madalam töötasu.

Kuna stratifikatsiooni puhul on oluline aspekt tööjaotus ning inimese töö ja selle eest saadav tasu on tihedalt seotud ühiskonna kihistumisega, mängib segregatsioon tööturul stratifikatsiooni tekkimise ja taastootmise seisukohalt olulist rolli. Nii sotsiaalne stratifikatsioon kui segregatsioon on tihedalt seotud ebavõrdsuse ja domineerimisega. Ühiskonna kihistumine ja inimrühmade eraldumine teeb võimalikuks paremal positsioonil oleva klassi või inimrühma domineerimise ning teiste klasside või inimrühmade ebavõrdse kohtlemise. Sellest tulenevalt rõhutavad Reskin ja Padavic (1994) soolise segregatsiooni kahjulikkust ja negatiivsust ning leiavad, et segregatsioon püsib seetõttu, et mehed saavad sellest kasu. Tänu sellele, et mehed ja naised kontsentreeruvad erinevatesse ametitesse ning majandussektoritesse, väheneb konkurents seal, kus töötavad valdavalt mehed ning tasuvama ja prestiižikama töö leidmine on meestele selle võrra lihtsam.  Naistele jääb aga töö, mille eest makstakse tunduvalt vähem ja kus karjäärivõimalused on väiksemad.

Funktsionalistliku sotsiaalse stratifikatsiooni käsitluse kohaselt on stratifikatsioon universaalne ja vajalik (Davis & Moore, 1945). Kuna ühiskonnas on vaja täita erinevaid funktsioone, sobivad neid täitma ka erinevate võimetega inimesed. Funktsioonid on oma tähtsuselt ja keerukuselt erinevad ja keerukamaid ülesandeid peaksid täitma võimekamad ja parema ettevalmistusega inimesed. Selleks, et kõige võimekamad inimesed satuksid täitma kõige tähtsamaid funktsioone, peab ühiskond käsitlema teatud ressursse hüvedena ning seadma hüved ja positsioonid vastavusse.

Tööturu soolise segregatsiooni puhul võiks meeste ja naiste koondumist erinevatesse ametitesse ja majandusharudesse põhjendada soolise tööjaotuse klassikalise arusaamaga: mehed ja naised saavad paremini hakkama erinevate töödega (Reskin & Padavic, 1994). Funktsionalistlikust seisukohast on siis valdavalt meeste ametid olulisemad ning eeldavad paremat ettevalmistust ja suuremat võimekust kui ametid, mille esindajad on valdavalt naised. Mehed saavad sellest tulenevalt ka rohkem palka, võimu ja prestiiži. Selline seletus soolisele segregatsioonile  ning meeste ja naiste palgaerinevustele ei tundu paika pidavat, kuna tänapäeva elukutseid on raske järjestada ja nende funktsionaalsust defineerida (Tumin, 1953).

Sooline segregatsioon tööturul seisneb meeste ja naiste koondumises erinevatesse ametitesse, majandusharudesse ja –sektoritesse. Reskin ja Padavic (1994) toovad välja võimaluse vaadelda soolist segregatsiooni ameti (occupation) ja töökoha (job) tasandil. Töökoht on konkreetne positsioon kindlas asutuses või ettevõttes ja töö sisuks on kindlate tööülesannete täitmine. Töökoht võib olla näiteks AS Ehituse sekretär. Selleks, et uurida segregatsiooni konkreetses ettevõttes, peaksime teadma, millist tööd inimesed teevad, kas erinevate sugupoolte esindajad on töökohtadel füüsiliselt eraldatud ja kas tööülesanded on sooliselt jaotatud.

Ameti näol on tegu tööülesannete kogumiga, sama ameti raames on ülesanded erinevates asutustes ja ettevõtetes sarnased. Näiteks on õpetaja töö üldjoontes sama olenemata sellest, millises koolis töötatakse. Ameti tasandil seisneb segregatsioon meeste ja naiste kontsentreerumises erinevatele ametialadele. Seejuures teeb segregatsiooni ulatuse hindamise keeruliseks see, et isegi siis, kui mees ja naine on sama ameti esindajad, võib nende töö erinevate tööandjate juures mõneti erineda (Reskin & Padavic, 1994). Näiteks, kui mees ja naine töötavad mõlemad müüjana ja üldjoontes peaks töö iseloom olema sama, võib naismüüja töötada väikeses toidupoes, millel ei lähe eriti hästi ning palk on madal, mees aga töötab müüjana autosalongis ja saab tunduvalt kõrgemat töötasu.

Ametite puhul on uuringute tulemusena selgunud, et naised koonduvad väikesele arvule ametitele, mehed jaotuvad kõikide ametite vahel ühtlasemalt. 1990. aastal Ameerika Ühendriikides tehtud uuring näitas, et kolmandik naisi koondus kõigest kümnesse ametisse viiesajast võimalikust, samas kui neljandik meestest koondus aga kümnesse valdavat meestöötajate poolt peetavatesse ametitesse.  Kümnest maskuliinsest ametist oli kaks sellist, mis kuulusid ka naiste ametite esikümnesse (Reskin & Padavic, 1994).

Sooline segregatsioon võib tähendada meeste ja naiste füüsilist eraldamist: erineva soo esindajad täidavad sarnaseid või erinevaid tööülesandeid, kuid erinevad aeg ja koht. Näiteks turvafirmas töötavad meesturvatöötajad öises vahetuses, naised aga päevases.

Segregatsiooni mõiste käib ka olukorra kohta, kus mehed ja naised töötavad samas asutuses, kuid nende tööülesanded on erinevad (naine on sekretär ja  mees juhtivtöötaja). Selline sooline segregatsioon kattub soolise tööjaotuse mõistega (Reskin & Padavic, 1994).

Meeste ja naiste kontsentreerumine erinevatele ametitele (mis asuvad sotsiaalses hierarhias samal tasemel) on segregatsiooni horisontaalne komponent, vertikaalne komponent aga see, kui sama ameti raames on mehed ja naised sotsiaalses hierarhias erinevatel tasanditel (mehed on juhtivatel kohtadel, naised hierarhia madalamatel astmetel) (Birkelund, 1992). Vertikaalse komponendi heaks näiteks on see, et koolides on direktorid valdavalt mehed (kõrgem positsioon, suurem palk), õpetajad aga enamjaolt naised (palk on madalam). Ilma horisontaalse segregatsioonita ei oleks ka vertikaalset: kui mehed ja naised jaotuksid ametite ja majandusharude vahel võrdselt, ei oleks ka ametistruktuuris erinevusi (Baunach, 2002).

+372 626 9181