NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: Töölepingud ja töötasuТрудовые договоры и оплата труда

Tööleping on kokkulepe tööandja ja töötaja vahel, milles on fikseeritud töötamise alused ja töötingimused, sh töötasu. Töötingimustest ehk olulisemad on tööaeg ja töötasu.

Tööajaga seoses on kaasaegseimaks kontseptsiooniks paindlik töökorraldus, mille kohaselt on tööaeg pigem individuaalne, töötaja ja tööandja kokkuleppest ja mõlema poole vajadustest lähtuv aspekt.

Seepärast võib tööaeg olla samal ametikohal või ka samas asutuses töötavatel inimestel täiesti erinev. 

Töötasu on Eestis samuti eelkõige tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe küsimus. Millega siis seletada naiste üldiselt läbivalt madalamat töötasu? Valdavaks seletuseks on seni jäänud just sooline ametialane segregatsioon.

Birgit Anteploon (2003) on Eesti andmeid uurides leidnud, et ametialadest moodustub soolise koosseisu järgi kolm segmenti: feminiinne, maskuliinne ja segasegment, mis viitab ametialade segregreerituse olemasolule Eestis. Edasise analüüsi tulemusena selgub kihistumise ulatuslikkus ja mõju ametialade palkade kujunemisel. Samuti toob analüüs välja meeste ja naiste jagunemise sooliselt segregeerunud ametialadel.

Võib väita, et olenemata, millisesse soolisesse segmenti kuulub naise poolt valitud amet,  saab ta üldjuhul vähem palka kui sama ametirühma ja segmendi meestöötaja. Samas on naisel kõige kasulikum töötada maskuliinses segmendis, sest seal küündib naise palk kõige lähemale mehe palgale.

Euroopa Liidus on paindliku töökorralduse temaatika viimastel aastatel väga selgelt prioriteetseks muutunud, kuivõrd selles nähakse võimalust suuremaks produktiivsuseks ja majanduskasvuks.

Samuti loodetakse erinevate töövormide kohaldamisega tööturule tuua ja seal hoida muidu mitteaktiivseid, st ülalpeetavaid elanikkonnagruppe – pensioniealised, väikeste lastega emad, õpinguid jätkavad, aga ka puuetega inimesed – et tasakaalustada demograafilistest protsessidest nagu elanikkonna vananemine ja madal sündimus tulenevat survet töötava elanikkonna maksukoormusele. Väidetakse, et need kaks samaaegset demograafilist protsessi, vananemine ja muutused tööjõu koosseisus, tekitavad just parimas tööeas, so 25-50 aasta vanustele naistele ja meestele suurema vajaduse laste ja vanurite hooldamise järele. Et kasvanud ülesannetekoormaga toime tulla, on kahtlemata vajalik teha mingeid ümberkorraldusi, ja kuigi üheks võimaluseks on hooldusteenuste suurem pakkumine, siis teiseks võimaluseks on püüd pereelu ja tööd paremini ühildada. Paindlik töökorraldus on selgelt võtmeteguriks, mis toob emad tagasi tasulisele tööle, samuti on just naistel enam tõenäoliselt paindlik töökorraldus, eriti osaajaga ja paindliku töögraafikuga töö.

+372 626 9181