NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: Osalemine tööelusУчастие в трудовой жизни

2008. aastal töötas Eesti 15–74-aastasest elanikkonnast 63%. Võrreldes kümnendi algusega suurenes tööga hõivatute osakaal tööealisest elanikkonnast 7,8 protsendipunkti võrra. Meeste tööhõive määr on kümnendi jooksul olnud ligikaudu 9 protsendipunkti võrra suurem naiste tööhõive määrast. Meeste tööhõive määr on naistega võrreldes olnud kõrgem ka erinevates vanusegruppides, nii noortel, keskealistel kui eakatel. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti naiste tööhõive määr kõrgem (15–64-aastaste tööhõive määr on Euroopa Liidus tervikuna 59,1%, Eestis 66,3%) ning tööhõive määra lõhe meeste ja naiste vahel väiksem (EL-is 13,7%, Eestis 7,3%) (Eurostat „Labour market statistics”). Seega, võrreldes Euroopa Liiduga on Eesti naised oma elustiililt rohkem töökesksed – võib eeldada, et tulenevalt soovist, vajadusest või sotsiaalsetest ootustest on naistel Eestis olnud hea võimalus osaleda tööelus, kuid meestega võrreldes on naiste hõive määr siiski ligi 8 protsendipunkti väiksem.

Järgnevalt vaadeldakse ka teist olulist tööturu näitajat – töötuse määra. Töötuse määr, mis iseloomustab töötute osakaalu majanduslikult aktiivse rahvastiku seas ehk tööga hõivatute ning töötute seas, on meestel ja naistel kümnendi jooksul muutunud küllaltki sarnaselt kuid meeste töötuse määr on olnud ligikaudu poole kuni pooleteise protsendipunkti võrra kõrgem kui naiste töötuse määr. Olulised on siin aga just erinevused vanusgruppides. 2008. aastal oli meeste töötuse määr mõnevõrra suurem noorte ning eakate seas, naistel aga keskealiste seas, mis tuleneb naiste sagedasemast osalemisest hariduselus elutee alguses ning meeste sagedasematest terviseprobleemidest elutee teisel poolel.

2008. aastal alanud majanduslangus ja tööturu olukorra halvenemine on mõjutanud tugevamalt just mehi, kelle töötuse määr on kasvanud kiiremini kui naiste vastav näitaja. Statistikaameti tööturustatistika andmebaasi andmetel oli meeste töötuse määr 2009. aasta II kvartalis 6,9 protsendipunkti võrra suurem naiste töötuse määrast. Samuti on vähenenud lõhe meeste ja naiste tööga hõivatute osakaalu vahel. Eespool nägime, et kui varem oli meeste seas hõivatute osakaal ligi kümnendiku võrra suurem kui naistel, siis 2009. aasta II kvartaliks on vahe vähenenud 3,1 protsendipunktini (ning meeste ja naiste tööhõivemäär kahanenud 57%-ni). Siinjuures on töötuse määr mitte-eestlaste seas nii meestel kui naistel kõrgem ning soolised erinevused on palju väiksemad – mitte-eestlastest meeste töötuse määr oli 2009. aastal 8,4%, mitte-eestlastest naistel 8,1%.

Meeste ja naiste erinevat olukorda tööturul iseloomustavad töösuhte ja tööhõive turvalisus, mis näitavad vastavalt, kuivõrd töötajad ise peavad võimalikuks töö kaotamist ning eeldavad, et vajadusel leiaksid uue sobiva töökoha (vt nt Vermeylen ja Hurley 2007). 2008. aasta Eesti tööjõu-uuringu andmetel pidas 6% meestest ning 8,1% naistest võimalikuks, et järgneva aasta jooksul kaotavad nad oma praeguse töö, ning 87,7% meestest ning 79,6% naistest uskus, et kui nad kaotaksid oma praeguse töö või hakkaksid otsima uut tööd, siis neil õnnestuks leida oma ametioskustele ja kogemustele vastav uus töö.

Seega, kuigi meeste töötuse tase on kõrgem naiste töötuse tasemest, hindavad mehed sagedamini oma töösuhet turvaliseks ning usuvad sagedamini, et neil õnnestuks leida oma ametioskustele ja kogemustele vastav töökoht ehk neil õnnestuks jääda hõivatuks.

Kokkuvõtvalt, toodud statistika näitab, et tööelus osalemine on sooliselt diferentseeritud. Mehed osalevad sagedamini tööelus kui naised. Tööjõu-uuringu andmete alusel toovad naised sagedamini mitteaktiivsuse põhjusena välja rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse ja vajaduse hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest. Ka siin ilmneb sotsiaalselt kujundatud käitumismuster, mille järgi naised soovivad ja naistelt oodatakse keskendumist privaatsfäärile, perekonnale ja kodule, mehed vastupidi aga soovivad ja meestelt oodatakse aktiivset tegutsemist avalikus sfääris, majanduses, kus tegevusi nähakse väärtust loovatena (Odih 2007, 11).

Allikas Märt Masso “ Mehed ja naised tööelus”, Teel tasakaalustatud ühiskonda II, 2010, Sotsiaalministeerium

+372 626 9181