NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: MõistedТематические термины

Diskrimineerimine

Suhtumiste kogumik indiviidide ja sotsiaalsete gruppide suhtes ühiskonnas. Põhineb tavaliselt ka sotsiaalsel, bioloogilisel või kultuurilisel eripäral ja võib esineda erinevates valdkondades erineval kujul. Diskrimineerimise tuvastamiseks tuleb alati kedagi kellegagi võrrelda, milleks läheb vaja ekspertteadmisi, analüüsi- ja hindamismeetodeid.

Sooline diskrimineerimine

Suhtumiste/oletuste kogumik, mille tulemusel seatakse indiviid või grupp halvemasse seisundisse võrreldes vastassoost indiviidi või grupiga. Indiviidi individuaalsete õiguste rikkumine  puudutab ka olukorda, kui indiviidile omistatakse grupile omaseks peetavaid omadusi; nt eelarvamuslik uskumus, et naised ei saa olla head juhid, kuna nad on pühendunud rohkem kodule kui tööle. Eelarvamustel põhineva diskrimineerimise töttu ei lähe naised sageli omandama haridust või ametit, millega nad hakkama saaksid, ega võta vastu suuremat vastutust nõudvaid ametikohti. See on tööalase segregatsiooni põhjuseks. Tekib selgelt naiste ja meeste töödeks jaotunud tööturg, mida iseloomustab jäikus, töötajate väike mobiilsus jne ning mis on oma olemuselt ebaratsionaalne ning toob kaasa inimressursi ebaotstarbeka kasutamise.

Otsene sooline diskrimineerimine

Ühe isiku kohtelmine tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras.  Otsese soolise diskrimineerimisega. Otsene sooline diskrimineerimine on isiku ebasoodsam kohtlemine nt raseduse ja sünnitamise, lapsevanemaks olemise, perekohustuste täitmise tõttu ning seksuaalne ahistamine. Näiteks ka siis, kui töökohta taotleb kaks naist ning tööandja keeldub palkamast rasedat naist,  kes on aga kompetentsem, on tegemist otsese diskrimineerimisega.

Kaudne sooline diskrimineerimine

Leiab aset siis, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tegevus seab ühest soost isikud ebasoodsamasse olukorda võrreldes teisest soost isikutega, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Näiteks on Euroopa Liidu kohtu õiguspraktika kohaselt kaudseks diskrimineerimiseks osalise tööajaga töötajate erinev kohtlemine võrreldes täisajaga töötajatega. Naised töötajaina asetuvadsel juhul halvemasse seisu kui mehed, kuna enamiku osaajaga töötajaist moodustavad naised.

Klaaslagi

Nähtamatu barjäär, mis on tekkinud keerukast struktuurikogumist meeste juhitud organisatsioonides ning mis takistab naiste jõudmist organisatsiooni hierarhia tippu nii juhtimis- kui administratiivtasandil. Sotsiaalmajanduslike põhjuste hulgas on naiste karjääriredelil edasiliikumise viis. Naised tegutsevad firmades enamasti mittestrateegilistes, st eelkõige personalitöö ja administreerimise valdkondades, mitte aga positsioonidel, kust viib tee tippu (nt operatiivjuhtimine, finantsjuhtimine). Lisaks kannavad naised jätkuvalt meestest suuremat perekohustuste ja tasustamata tööde koormat. Naiste topeltkoormus takistab nende tõusu karjääriredelil. Klaaslagi ei ole üksikisiku oskuste või isikuomaduste puudumisest põhjustatud konkreetne takistus, vaid miski, mis on organisatsiooni hierarhias takistuseks naistele kui grupile tervikuna.

Klaasseinad

Nähtamatud barjäärid, mida naised tunnetavad, püüdes organisatsioonis liikuda mitte ülespoole, vaid samal tasandil teistesse strateegilistesse valdkondadesse nagu tootearendus või finantsjuhtimine, mis tagavad hiljem võimaluse liikuda edasi juhtivatele kohtadele suurte firmade hierarhilises struktuuris.

Mittetraditsiooniline töö

Naiste jaoks on mittetraditsiooniline töö töötamine teaduses ja tehnilistel aladel. Naised on kõikjal maailmas koondunud suhteliselt vähestesse majandustegevuse harudesse, eelkõige sotsiaal-, kaubandus- ja teenindussfääri. Naiste tegevusvaldkondade piiratus aitab kaasa stereotüüpide tekkimisele ning naiste kõrvalejäutusele hästitasustatud töödest.

Naiste ja meeste võrdsed võimalused

Soost, soorollidest, stereotüüpsetest hoiakutest ja eelarvamustest tulenevate tõkete puudumine majanduslikus, poliitilises ja sotsiaalses elus osalemisel.

Positiivsed meetmed

Konkreetsele grupile suunatud meetmed, mille eesmärgiks on diskrimineerimise kaotamine ja ennetamine ning olemasolevatest hoiakutest, käitumisest ning struktuuridest põhjustatud halvemuse heastamine (mõnikord viidatakse ka kui positiivsele diskrimineerimisele).

Sooline kihistumine e sooline stratifikatsioon

Inimeste sotsiaalse väärtuse hindamine nende bioloogilise soo alusel, mis viib võimu, prestiiži ja omandi ebavõrdsele jagunemisele ühiskonnas. Kihistumise tulemusena tekkinud sugude hierarhias asetseb meessugu kõrgemal ja naissugu madalamal positsioonil. Sooline stratifikatsioon on kogu sotsiaalse süsteemi omadus, mis seob perekondliku struktuuri, majanduse ja töötegemise tavad ühiskonnas.

Sooliselt segregeeritud tööturg

Naiste ja meeste koondumine majandustegevuse eri valdkondadesse ning tasanditele, kus naisted töötavad teatud kutsealadel (horisontaalne segregatsioon) ning asuvad hierarhia madalamatel astmetel (vertikaalne segregatsioon).

Horisontaalne segregatsioon

Naiste ja meeste koodunumine ülekaalukalt teatud naistele/meestele omaseks peetavatesse tegevusvaldkondadesse. Avaldub selles, et naised on koondunud nn naiselikele aladele nagu tervishoid, sotsiaaltöö, haridus, kultuur, kus on reeglina madalamad palgad;  mehed aga tehnilistele aladele, transporti, ehitusse jne, kus ka palgad on reeglina kõrgemad. Põhjused peituvad mitte otseses diskrimineerimises vaid üldjuhul tavades, mis põhinevad stereotüüpsetele ja eelarvamuslikele arusaamadele naiste ja meeste rollidest ühiskonnas. Horisontaalseks segregatsiooniks võib pidada naiste suuremat koondumist avalikku ja meeste koondumist erasektorisse, nt 2012. aastal töötas meestest avalikus sektoris 17% ja erasektoris 83%, kusjuures naistest töötas avalikus sektoris 35,7% ning erasektoris 64,3%.

Vertikaalne segregatsioon

Vertikaalne sooline segregatsioon avaldub meeste domineerimises kõrgematel suurema võimu,  hüvede/lisatasude ning kõrgema palgaga juhtimistasanditel.

Soorollid

Soorollid on õpitud käitumisviisid teatud ühiskonnas, kogukonnas või muus rühmas, mis määravad ära, milliseid tegevusi, töid ja kohustusi tajutakse naistele ja meestele omastena. Soorollid muutuvad seoses majanduslike või poliitiliste oludega, samuti seoses ühiskonna sotsiaalse arenguga.

Sooline struktuur

Organisatsiooni soosüsteemi väljendus, kus sugupoolte erinevused väljenduvad naiste ja meeste suhtelise osakaalu, tööülesannete, ametialade ja –kohtade soolise segregatsiooni määra ning mõjuvõimu ja võimu hierarhilise jaotuse kaudu sugupoolte vahel.

Soostereotüüp

Stereotüüpsed ja eelarvamuslikud või oletuslikud arusaamad naiste ja meeste olemusest, omadustest ja rollidest ühiskonnas, mis mõjutavad negatiivselt nii üskikisiku identiteeti kui sugupoolte suhteid.

Soosüsteem

Soorolle ning naiste ja meeste omadusi säilitavate ja taastootvate majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste struktuuride süsteem (vt ka sugupoolte kokkulepe). Võimusuhe väljendub soosüsteemis sageli meeste ülemvõimus struktuurilisel tasandil.

Sugupoolte kokkulepe

Otseselt või kaudselt väljendatud reeglite kogum, mis reguleerib sugupooltevahelisi suhteid, millega naistele ja meestele omistatakse erinevaid töid ja väärtust, vastutust ja kohustusi ning mida säilitatakse kolmel tasandil, milleks on kultuur - ühiskonna normid ja väärtused; institutsioonid - perekonna heaolu, haridus- ja tööhõivesüsteemid jne; sotsialiseerumisprotsessid - eriti perekonnas.

Sugupoolte tasakaalustatud jaotus

Naiste ja meeste proportsionaalne esindatus kõikides tegevusvaldkondades. Soolise võrdõiguslikkuse seisukohast leotakse tasakaalustatud esindatuseks 40%:60%.

Töö- ja pereelu ühitamine

Tasakaalu loomine töö- ja pereelu vahel. Inimese poolt tööle ning teistele eluvaldkondadele, tavaliselt perele eraldatava aja ja energia vaheline tasakaal.

+372 626 9181