NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: SeadusandlusЗаконодательство

Euroopa Liidu õigusaktid

Amsterdami leping

Euroopa Ühenduse asutamislepingu ehk nn. Amsterdami lepinguga 1997. aastal võeti omaks soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse põhimõte. Töö- ja pereelu ühitamise aspekt kajastub Amsterdami lepingus eelkõige soolise võrdõiguslikkuse tagamise eesmärgi kaudu tööalases sfääris.

Lepingu artikkel 141 p 4:

“pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööasjus, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või võtmast meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris”.

Nõukogu direktiiv 76/207/EMÜ, 9. veebruar 1976 meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega. Direktiiv toob sisse võrdse kohtlemise mõiste ning selle artikkel 2 ütleb:

“võrdse kohtlemise põhimõte seda, et puudub igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, eriti seoses perekonnaseisuga”. See tähendab muuhulgas, et naiste puhul ei tohi kokkuleppeid palgas ja töötingimustes seada sõltuvusse nende perekonnaseisust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/73/EÜ, 23. september 2002, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EL, 7. juuli 2010, füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ.

Nõukogu direktiiv 2010/18/EL, 8. märts 2010, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999 Euroopa Sotsiaalfondi kohta 12. juuli 1999. Sotsiaalfondi määruse artikkel 2 p 1 (e) nimetab ühe fondide poolt kaasfinantseeritava valdkonnana “erimeetmeid, et hõlbustada naiste pääsu tööturule ja osalust tööturul, sealhulgas nende edutamist ning juurdepääsu uutele tööalastele võimalustele ja alustada äritegevust, et vähendada vertikaalset ja horisontaalset soolist segregatsiooni tööturul”. Tööturule integreerimist hõlbustavate meetmete hulgas pööratakse fondidest toetuse määramisel tähelepanu ennekõike üksikisikutele. Selle kõrval arendatakse aga ka süsteeme ja struktuure “tööhõives ja kvalifikatsiooninõuetes toimuvate muutuste prognoosimiseks, eelkõige seoses uute töövormide ja uue töökorraldusega, võttes arvesse vajadust ühitada töö- ja pereelu ning tagada vanemaealistele töötajatele täisväärtuslik töö kuni pensionile jäämiseni” (artikkel 3).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 29/2004, 8. jaanuar 2004, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud töö- ja pereelu kokkusobitamist käsitleva lisaküsimustiku kirjeldus 2005. aastaks.

Lisaks on Euroopa Liidu juhtorganites viimasel paaril aastakümnel vastu võetud terve rida soft law hulka kuuluvaid resolutsioone ja soovitusi, mille eesmärgiks on parandada naiste olukorda tööturul ja võimaldada töö- ja pereelu paremat kokkusobitamist. Näiteks:

Euroopa Komisjoni teatis KOM(2008) 635. Parem töö- ja eraelu tasakaal: töö-, era- ja pereelu ühitamise võimaluste edendamine.

Selle teatisega Komisjon leiab, et töö- ja pereelu ühitamise meetmete parema toetamise teel antakse meestele ja naistele rohkem valikuvõimalusi oma töö- ja eraelu tasakaalustamiseks ning sellega aidatakse kaasa Euroopa Liidu peamiste poliitiliste eesmärkide saavutamisele, eelkõige majanduskasvu ja tööhõive, haavatavate rühmade sotsiaalse kaasatuse ning soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Selle teatisega leiti, et vajalik on nii Euroopa Liidu regulatsioonide kohandamine kui ka liikmesriikide poolne meetmete rakendamine, mis annab naistele ja meestele reaalseid võimalusi töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks.

Euroopa Liidu Nõukogu ja Töö- ning Sotsiaalministrite koosoleku resolutsioon 29. juunist 2000 tööhõives ja sotsiaalpoliitikas naiste ja meeste tasakaalustatud osalemisest pere-ja tööelus (inglise keeles).

Selle resolutsiooniga ärgitati liikmesriike, et nad kaaluksid oma vastavate õigussüsteemide läbivaatamist, et anda töötavatele meestele isiklik ja võõrandamatu õigus saada isadele lapse sünni korral antavat puhkust, säilitades samal ajal nende töökohaga seotud õigused. Sellega seoses on tähtis rõhutada, et liikmesriik otsustab, kas anda selline õigus või ei, ning määrab ka direktiivi reguleerimisalast väljasolevad tingimused, välja arvatud töölt vabastamine ja töölenaasmine.

Nõukogu soovitus 31. märtsist 1992 lastehoiuteenuste kohta

Selles soovituses julgustatakse liikmesriike arendama meetmeid, mis võimaldaksid naistel ja meestel ühitada lastega seotud perekondlike kohustusi töötamisega. Selle soovituse kohaselt peaks lapsehoiuteenused olema piisavalt mitmekesised ja paindlikud ning vastama laste ja perekondade erinevatele eelistustele, vajadustele ja olukorrale.

Eesti seadusandlus

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

Töö-ja pereelu ühitamise probleemidele on võimalik lahendusi leida mitmesugusel viisil, sealhulgas kindlasti seadusandluse kaudu ja tööandjate poolsete meetmete rakendamisega töö- ja puhkeaja korraldamisel.

Soolise võrdõiguslikkuse seadusega on pandud tööandjatele kohustus aidata aktiivselt kaasa naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisele. Edendamise kohustus laieneb kõigile tööandjatele, nii era- kui ka avalikus sektoris. Seaduse §11 p 1 lg 3 paneb tööandjale kohustuse kujundada töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning töö- ja pereelu ühitamisvõimaluste tõhustamine vastavalt töötajate vajadustele. Samuti on tööandjad kohustatud andma regulaarselt töötajatele ja nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmete kohta.

Töölepingu seadus

Reguleerib Eestis tööandja ja töövõtja omavahelisi suhteid, sh puhkuse, palga, tööaja korraldamist. Seal on kehtestatud ka töötajate õigused seoses raseduse,  sünnituse ja perekohustuste täitmisega ning eritingimused vanemaks olemise ja puhkuse saamise osas.

+372 626 9181