NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: MeetmedМеры

Töö- ja pereelu ühitamise võimalusi on mitmesuguseid, kuid samal ajal võib tekkida probleeme nii riigi, organisatsiooni kui indiviidide tasandil. Eesti naiste tööhõive määr on kõrgem kui ELi keskmine, ent samal ajal on laste eest hoolitsemine jätkuvalt esmajoones naiste kanda. Teisalt on kohalikul tasandil nappus

kättesaadavast ja kvaliteetsest lastehoiuteenusest, samuti vanurite hooldusasutustest. Pere- ja töökohustuste jagamisel on ka perele sobiv ja kättesaadav lastehoid aga väga olulise tähtsusega. Lisaks paindlikumale täiskohaga tööle otsivad inimesed võimalusi ka osaajaga ning kodus töötamiseks.

Meetmed, meetodid ja lahendused töö- ja pereelu võimalikult valutuks ühitamiseks tuleb aga samuti leida kolmel eelnimetatud tasandil:

  1. Riigi- ja omavalitsuse tasand, s.o. seadusandlus, laste päevahoiu ja vanurite hoolduse korraldamine, nooremas koolieas laste huviringid, erinevaid vajadusi arvestav transpordivõrk ja teenindusasutuste lahtiolekuajad jne;
  2. Organisatsioonitasand, s.o. konkreetse töökoha või asutusega seonduv; nt võimalus valida paindlik tööaeg, sooduspuhkuse võimaldamine lastega peredele, võimalus vajadusel vabu päevi võtta või ajutiselt kodus töötada;
  3. Perekonnatasand, s.o. kohustuste ja kodutööde jagamine pereliikmete vahel.

Kui riiklikest ja omavalitsuse tasandi meetmetest töö- ja pereelu ühitamiseks räägitakse viimastel aastatel päris palju, siis vähem on käsitletud nn pere- ja töötajasõbralikku ettevõtlust. Need on tööandjad, kes teadlikult püüavad oma töötajate (nii naiste kui meeste) isiklike ja perekondlike vajadustega arvestada ning tööellu naasta soovivate isikute jaoks spetsiaalseid abinõusid rakendada (nt tööturukoolitus, uus väljaõpe aegunud oskuste ja teadmise kompenseerimiseks). Peresõbraliku töökeskkonna loomine peaks olema tavaline ja igapäevane, kuna ta on nii tööandja kui töötaja huvides. Seejuures ei pea kasu olema alati mõõdetav rahas. Paljud ettevõtted toetavad oma töötajaid mitterahaliselt, kas omatoodangu soodusmüügiga või mõnede teenuste kasutamisvõimalusega, mis aitavad paremini töö- ja pereelu ühitada. Näiteks üüritakse koos perega sportimiseks mõne spordiasutuse ruume (ujula vm) või kompenseeritakse perega sportimise kulud.

Peresõbralikud firmad, kes töö- ja pereelu paindlikuma kokkusobitamise meetodeid oma organisatsioonis rakendavad, võivad sellest võita nii mõndagi: tugevneb töötajate motivatsioon, töötajate stressikoorem langeb, tööandjal on võimalik väljaõppekulusid kokku hoida, paraneb ka ettevõtte imago.

Igal aastal korraldavad Äripäev ja ajakiri Pere ja Kodu koostöös Sotsiaalministeeriumiga töötaja- ja peresõbraliku tööandja konkursi, millega julgustatakse ettevõtteid toetama oma töötajate töö ja pereelu ühitamist ja edendama töötajasõbralikku töökeskkonda.

+372 626 9181