NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: TervisehinnangОценка здоровья

Haigused ja muud tervisehädad mõjutavad inimeste hinnangut oma tervisele – mida raskem on seisund, seda halvemaks hinnatakse oma tervist. Samas muudab inimene oma tervisekäitumist või pöördub arsti vastuvõtule vaid siis, kui inimese hinnang oma tervislikule seisundile on tema jaoks piisavalt muret tekitav. Seega on inimese subjektiivne arusaam oma tervisest ja tekkinud probleemi raskusest olulised tegurid tema tervisekäitumise kujunemisel. Samuti on tervisehinnang (ja selle aluseks olev tervisega seotud elukvaliteedi kontseptsioon) ainuke näitaja, mis mõõdab üheaegselt kõiki kolme tervise tahku: füüsiliste vaevuste puudumist ja sotsiaalset ning vaimset heaolu.

Kõige lihtsamal kujul saab inimeste tervisehinnangut kirjeldada, kasutades järgmisi hinnanguid:

Tervis on

  • väga hea,
  • hea,
  • rahuldav,
  • halb või
  • väga halb.

Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringu andmetel hindas 2002. aastal oma tervist heaks või väga heaks 42% meestest ja 38% naistest. Selline jaotus vastab klassikalistele tulemustele, kus mehed üldjuhul hindavad oma tervist naistest paremaks ning seda sageli ka objektiivselt halvema tervise juures. Järgnevate aastate jooksul paranes nii meeste kui naiste hinnang oma tervisele ning aastal 2008 hindas oma tervist heaks või väga heaks juba 48% meestest ja 52% naistest.

Tervisehinnangu teema juures tuleb veel märkida kahte asjaolu. Esiteks tervisehinnangute muutumise erinevused naistel ja meestel. Aastatel 2002-2008 paranesid naiste hinnangud oma tervisele tunduvalt kiiremini kui meestel. Sellel ajal tõusis oma tervist heaks või väga heaks hindavate meeste osakaal 6% võrra ning naistel üle kahe korra enam, 14% võrra. Teiseks tuleb välja tuua sissetulekute ning hariduse mõju tervisehinnangutele. Sissetulekud mõjutavad inimeste tervisehinnanguid rohkem kui sugu. Ehk teisisõnu – sissetulekurühmade vahelised tervisehinnangute erinevused on suuremad kui soolised erinevused sissetulekurühma sees. Mida kõrgema sissetulekuga on inimene, seda paremaks ta oma tervist hindab. Sama kehtib haridustaseme kohta.

Tervisehinnangud mõjutavad inimeste tervisekäitumist, ehk seda, mida nad oma tervise hoidmiseks teevad. Naised hindavad sarnaseid terviseseisundeid meestega võrreldes raskemaks ning on sellest tulenevalt altimad oma käitumist tervislikumaks muutma.

Allikas: Taavi Lai. “Soolised terviseerinevused Eestis”. Teel tasakaalustatud ühiskonda II.

+372 626 9181