NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: Eeldatav eluigaПредполагаемая продолжительность жизни

Inimese eluea pikkust mõjutavad väga paljud tegurid. Eeldatav eluiga on oma intuitiivse hoomatavuse tõttu kujunenud üheks kõige levinumaks rahvastiku tervise indikaatoriks maailmas.

Aastal 2011 oli Eestis vastsündinutel oodata 76 aasta pikkust eluiga – 2000. aastaga võrreldes pikenes sünnihetke eeldatav eluiga ligikaudu 6 aasta võrra. Viimase 20 aasta lühim eeldatav eluiga oli 1994. aastal, millega võrreldes pikenes eeldatav eluiga 2008. aastaks ligikaudu 8 aasta võrra. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on eeldatav eluiga Eestis pikenenud tunduvalt kiiremini, kuid vahe sellega on endiselt suur.

Suurimaks eeldatava elueaga seotud probleemiks on Eestis siiski meeste ja naiste eeldatavate eluigade erinevus, mis on püsinud vahemikus 9 kuni 11 aastat vähemalt 1989. aastast alates. 2011. aastal oli meeste ja naiste sünnihetke eeldatava eluea erinevus 10 aastat ehk sel aastal sündinud naistel on lootust elada  keskmiselt 81-aastaseks ning meestel 71-aastaseks. Lisaks on oluline, et meeste lühem eeldatav eluiga ilmneb pea kõigis vanusrühmades – nii on isegi 65-aastastel naistel lootust elada meestest pea 5 aastat kauem. Meestel on naistega võrdset eluiga oodata alles alates 85. eluaastast, kui meeste osakaal selles vanusgrupis on langenud 20%-ni ning eeldatav eluiga on kahanenud ligikaudu 5 aastani.

Meeste ja naiste eeldatava eluea erinevused on tingitud meeste varasematest surmadest, mis on tihedalt seotud tervist ohustava ja riskeeriva käitumisega – alkoholi tarvitamise, vähese füüsilise aktiivsuse, erinevate mürgistuste ja vigastustega.

Allikas: Taavi Lai. “Soolised terviseerinevused Eestis”. Teel tasakaalustatud ühiskonda II

+372 626 9181