NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: Mis on soolõime?Углубленное расширение

Soolõime (varasemalt: soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine) on põhimõte, mis tähendab kõikide poliitikate, tegevuskavade ning meetmete naistele ning meestele avaldatava mõju süstemaatilist arvestamist nende poliitikate, tegevuskavade ja meetmete kavandamise, elluviimise, järelvalve ning hindamise etappidel. Soolõime on lähenemine, mis võtab arvesse ja hindab naiste ja meeste erinevust.

Soolõime ei tähenda seda, et püüdlused võrdsuse edendamiseks peaksid piirduma naiste aitamisele suunatud erimeetmete rakendamisega, vaid “kõik üldised poliitilised tegevussuunad ja meetmed tuleb rakendada võrdsuse eesmärgi teenistusse, võttes juba planeerimisjärgus aktiivselt ja avatult arvesse nende võimalikku mõju meeste ja naiste olukorrale (sooline vaatenurk). Seejuures tuleb meetmeid ja poliitikasuundi süstemaatiliselt läbi vaadata ning kõnealuseid võimalikke mõjusid nende määratlemisel ja rakendamisel arvesse võtta”. (Allikas: KOM(1996) 67)

Soolõime mõiste pakuti esimest korda välja 1985. aastal Nairobi naiste maailmakonverentsil ning seda ideed arendati edasi ÜRO arengukoostöö tegevuste raames. Ametlikult võeti see termin kasutusse 1995. a Pekingi maailmakonverentsil ning see jõudis ka Pekingi konverentsi tegevuskavasse.

Soolõimel kui poliitikakujundamise meetodil on omad tunnused:

Esiteks pakub see välja laiema nägemuse naiste ja meeste võrdõiguslikkusest. See tähendab terviklikumat lähenemist, kus arvestatakse naiste ja meeste ebavõrdsuse põhjuste vastastikusi seoseid kõikides elu valdkondades (nt töö, poliitika, seksuaalsus, kultuur, vägivald).

Teiseks tähendab see soo perspektiivi hõlmamist tavapärasesse, peavoolu poliitikakujundamisse See nõuab tipp-poliitikute ning  kõige kõrgema tasandi poliitikakujundajate pühendumist ning lisaks on vaja poliitikate mõjusid pidevalt jälgida.

Kolmandaks tähendab soolõime naiste kaasamist otsustusprotsessi ehk naiste ja meeste võrdväärset esindatust otsutajate seas.

Neljandaks soolõime tunnusjooneks on see, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine on seatud oluliseks eesmärgiks ning kujundatakse ka spetsiaalselt naistele suunatud poliitikaid. Teisisõnu ei tähenda soolõime naiste olukorra parandamisele suunatud eripoliitikate ja –programmide kaotamist.

Viiendaks soolõime tunnuseks on muutus institutsioonide ja organisatsioonide kultuurides - tavapärastelt poliitikakujundatelt eeldatakse kõikidel tasanditel soo perspektiivi või soo ekspertiisi ning igas poliitikavaldkonnas tehakse soolise võrdõiguslikkuse teemal koostööd. Samuti võetakse kasutusele sobivad poliitika kujundamise meetodid ja tehnikad, millega integreeritakse sugu kõikidesse poliitikatesse ja jälgitakse ning hinnatakse soolisi mõjusid poliitika järelmõjude analüüsis.

Viimaks tähendab see ka poliitikakujundamises osalejate ringi avardamist ning kodanikuühiskonna ja sooekspertide kaasamist.

Soolõime põhimõtet on hakatud rakendama nii ÜRO, ELi, OSCE kui teiste suuremate rahvusvaheliste organisatsioonide poliitikakujundamisel. Näiteks on soolõime põhimõte kaasatud nii arengukoostöö, rahuvalve, makromajanduse, tervishoiu kui hariduse valdkondadesse (vt mõistet sooline eelarvestamine). Samas on üks soolõime strateegia kriitika olnud see, et see on jäänud retoorika tasandile, sest puudub piisav poliitiline tahe, oskused, ekspertiis ning ressursid selle tõhusaks rakendamiseks. Lisaks veel see, et teatud juhtudel on kaotatud naiste olukorra parandamisele suunatud programmid ning meetmed, kuid soolõime pole piisavalt tõhusalt rakendatud.

+372 626 9181