NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: Naiste poliitikas osalemist mõjutavad teguridФакторы, влияющие на участие женщин в политике

Paljud autorid on uurinud barjääre ja takistusi, mis mõjutavad naiste väiksemat osalust poliitilistes otsustusprotsessides. Naiste poliitilise esindatuse vähesus on tingitud peamiselt kolme tüüpi teguritest:

1. poliitilistest e. institutsionaalsetest;

2. sotsiaalmajanduslikest e. struktuursetest;

3. kultuurilistest, ideoloogilistest ja psühholoogilistest.

Poliitilisteks teguriteks  võivad olla seadused, parteisüsteem, parteide ideoloogia ja struktuur, poliitiline kultuur, valimissüsteem, demokratiseerituse tase.

Seadused ja õigusnormid saavad luua aluse, millele saab rajada tasakaalustatud poliitilise osaluse saavutamiseks vajalikke poliitikaid. Juhul kui vastavad normid puuduvad, on tegemist poliitilis-institutsionaalse barjääriga, mis vähendab muude meetmete mõju naiste poliitilise osaluse suurenemisele.

Naistel on võimalus oma positsiooni parandada mitmeparteisüsteemi puhul, kus parteid on huvitatud erinevate gruppide häältest ning vajavad selleks uusi ideid, samuti kaasavad naiskandidaate.

Valimissüsteemidest on naiste jaoks kasulikumad parteinimekirjadega proportsionaalne süsteem, eelkõige

    -   ühest valimispiirkonnast jagatavate mandaatide hulk;

    -   valimiskünnise olemasolu ja

    -   kinnised parteinimekirjad.

Suurema mandaatide hulga puhul on suurem tõenäosus, et valituks saavad ka naised, kes on tavaliselt valimisnimekirjade esinimedest kaugemal. Valimiskünnise olemasolu takistab väikeparteide juhtidel, kes on enamasti mehed, kohtade võtmist valitavates kogudes. Kinniste valimisnimekirjade puhul saab partei paigutada naiskandidaate nimekirjas ettepoole (pariteetsusprintsiibi puhul iga teine oleks näiteks naiskandidaat).

Sotsiaalmajanduslikest teguritest on positiivne naiste kõrge haridus ja töötamine juhtivatel ja hinnatud ametikohtadel, mis toetavad püüdlusi poliitikasse pääsemiseks. Naistele on barjääriks sageli tasustamata kodutööde kohustused, mida aga saab vähendada riigi sotsiaalpoliitikatega.

Kultuurilised, ideoloogilised ja  psühholoogilised tegurid on seotud traditsioonide, sooliste stereotüüpide, naistesse suhtumise, meedia mõjuga, aga ka naiste enesekindluse ja motivatsiooniga. Mida hierarhilisem ja autoritaarsem on kultuur, seda raskem on naistel jõuda poliitikas kõrgetele kohtadele.

Allpool on toodud loetelu barjääridest, mida eelkõige arenenud lääneriikides kohtab:

(G. Ashworth, Gendered Governance: An Agenda for Change)

  • Ühiskonnas levinud üldine hoiak, mille järgi vaid mehed võivad olla tõsiseltvõetavad poliitikud, toob kaasa selle, et meeste domineerivat rolli ja nende tegevust nähakse lausa seaduspärasena, samal ajal kui naisi diskvalifitseeritakse, tõrjutakse ja poliitilises elus on nad meestega võrreldes suurema ja kriitilisema tähelepanu all.
  • Pidevalt esitatavad väited, et meeste ja naiste huvid on ühised, tähendab sageli naiste kui sotsiaalse grupi esindatuse vajalikkuse eitamist. Kuigi naised ei kujuta endast homogeenset, sisemiselt identset rühma, on neil ometi mitmeid ühiseid vajadusi ja huvisid ning kogemusi,  mis eeldavad esindatust otsuste langetamise juures.
  • “Mehelik” terminoloogia, mida kasutatakse poliitikas ja juhtimises, võib takistada naiste edutamist ja edasiliikumist ning isegi poliitikast eemale peletada.
  • Massikommunikatsioonivahendid ei kajasta piisavalt naiste vaateid, nõudmisi ja juhtimiskogemusi. See tähendab, et naistel pole oma poliitilise identifitseerimise mudelit ja oma vaadete piisavat esindatust.
  • Meeste poliitiline kultuur, mis sisaldab sidemeid “vanade sõpradega” ja toetavaid suhteid ning mida viljeldakse näiteks töövälistes kohtumistes (korvpalliväljakul, saunas jne), hoiab naisi eemal paljudest mitteformaalsetest, kuid otsuste vastuvõtmise protsessis olulistest aspektidest ja teabest.
  • Koduste majapidamistööde, perekohustuste täitmise ja laste eest hoolitsemise ebavõrdne jaotumine seab naisi meestega võrreldes ebavõrdsetesse tingimustesse -  ajakasutust silmas pidades ei saa nad samal määral poliitikas osaleda. Samuti ei anna sotsiaalteenuste piiratus naistele piisavalt vaba aega.
  • Naiste madalamad palgad ja ühiskonnas levinud arvamused, et naiste sissetulekud peavadki minema just pere vajadusteks segavad naisi kulutamast oma aega ja vahendeid, mis oleksid vajalikud poliitilise karjääri tegemiseks.
  • Erinevad vägivallavormid, mida mehed kasutavad naiste vastu, olgu siis avalikult või privaatsfääris, piiravad ja kontrollivad naiste eneseteostust ja käitumist, mis eeldaks riskide võtmist.
  • Reaalselt puudub dokumenteeritud ja tsiteeritav materjal (näiteks riiklik tegevusplaan või mõni muu poliitilisi arengusuundi kirjeldav dokument), mis on suunatud sotsiaalsele ja soolisele võrdõiguslikkusele ning õiglusele. Seetõttu on raske nõuda juhtimisstruktuuridelt aruandlust selle kohta, miks on naiste osakaal poliitilises elus nii madal.
  • Naiste vähest osalemist riikliku poliitika tasandil põhjendatakse peamiselt süsteemsete tõketega, barjääridega, mitte aga naiste väheste võimetega. Samas pole naistel meestega võrdseid võimalusi osalemiseks reaalses poliitikas ning seda tuleks korvata naiste koolitamisega enne valimisi, kuid ka üldisemalt. Võrdsemate võimaluste loomiseks on vaja toetavaid võrgustikke, läbirääkimisoskuste arendamist, juhtimisalaseid koolitusi, eelarveanalüüsi oskuste tõstmist, poliitiliste ja valimistealaste teadmiste ja oskuste andmist/omandamist, aga ka pikaajaliste strateegiate rakendamist noorema põlvkonna kaasamiseks.
  • Meespoliitikud vajavad ettevalmistust sotsiaalse õigluse ja soolise mõõtme poliitikasse integreerimise alal. Seepärast on ülimalt oluline kaasata nii tegutsevaid kui ka potentsiaalseid, tulevasi meespoliitikuid koolitustesse, kusjuures eesmärgiks pole tingimata meespoliitikute võimaluste suurendamine, vaid ka naiste kui juhtide jaoks soodsama ja sõbralikuma õhkkonna loomine. Lisaks sellele toob meeste kaasamine kaasa senisest laialdasemaid arutelusid ja diskussioone eeskätt mehi puudutavatel teemadel.

Vaata ka: Meetmed naiste ja meeste tasakaalustatud osalemiseks

+372 626 9181