NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: MõistedТематические термины

Absoluutse soolise tasakaalu nõue

See on absoluutse soolise tasakaalu (50%-50%) nõue.

Avalikud otsused

Avaliku otsustusprotsessi osaks on riigipoliitika prioriteetide seadmine ja mõjutamine. Avalikke otsuseid langetavad valitsused, kõrgemad riigiteenistused, kõrgemad kohtuorganid, kõrgemad diplomaadid, riigiametis tegutsevad juhid, valitsuse poolt nimetatud komiteede liikmed ja valitsuse poolt määratud üksikisikud, kes tegelevad kindlate riigipoliitika küsimustega. Avalike otsuste langetajad on ka kõrgemal ametikohal olevad isikud, kes töötavad avalikke teenuseid osutavates ettevõtetes ja ühingutes, ning ametiühingus ja tööandjate organisatsioonides liidripositsiooni hoidvad isikud

BEIS-tüpoloogia

On ministrite soolise jaotuse analüüsimiseks välja töötatud tüpoloogia, mis annab sisulisemat infot kui üldine naiste ja meeste osakaalu välja toomine. Selle tüpoloogia alusel alusel klassifitseeritakse eri valdkondade ministreid ja ministeeriumeid. Näiteks on võimalik analüüsida, kas nais- ja meesministrid esinevad sagedamini teatud tüüpi ministrikohtadel või mitte. (Tüpoloogias on neli rühma, mille tähistamine lähtub ingliskeelsetest terminitest Basic Functions, Economy, Infrastructure, Socio-Cultural Functions):

B – põhi- e alusfunktsioonide täitjad: välis-, sise-, kaitse- ja justiitsminister, mõnikord ka rahandusminister; 

E - majandusega tegelevad ministrid: majandus-, kaubandus-, tööstus- ja põllumajandusminister;

I - infrastruktuuriga tegelevad ministrid - teede-, side-, informatsiooni- ja keskkonnaminister;

S - sotsiaal-kultuurilist funktsiooni täitvad ministrid: sotsiaalminister (või tööturu-, tervishoiu-, rahvastiku-,  perekonna-, laste ja eakate minister), kultuuri- ja haridusminister.

Kriitiline mass/ kriitiline vähemus

Naiste esindatus vähemalt „kriitilise vähemuse” ("critical minority") piirides, minimaalselt 20, 30 või 40%, või tegeliku soolise tasakaaluna (50-50 %).

Mandaat

Isikumandaat

Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja mandaate oli 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält. Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Eesti Riigikokku ka siis, kui ta kandideerib üksikkandidaadina või kui tema nimekiri tervikuna häälekünnist ei ületa.

Ringkonnamandaat

Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks mingi erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli.

Kompensatsioonimandaat

Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (antud näites jäi üle 0,5 kvoodi jagu hääli) kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. Kompensatsioonimandaatide jagamisel ei osale need kandidaadid, kes on juba saanud Riigikokku isiku- või ringkonnamandaadiga. Kompensatsioonimandaatide jagamine toimub üsna keerulisel teel, kasutades modifitseeritud dHondti jagajate meetodit jagajate jadadega 10,9, 20,9, 30,9, 40,9 ... ning arvutades välja võrdlusarvud igas nimekirjas kõigi isiku- või ringkonnamandaadiga mittesissesaanute jaoks. Valituks osutuvad suuremate võrdlusarvudega kandidaadid. Võrdlusarvu suurus sõltub sellest, kui palju erakond kogu riigis hääli kogus ning kandidaadi asukohast üleriigilises nimekirjas.

Kui mõni juba valituks osutunud liige välja langeb (nt kinnitatakse valitsuse liikmeks), tuleb samast nimekirjast asemele järgmine kandidaat. Kui näiteks minister Riigikokku tagasi tuleb, arvatakse asendusliige Riigikogu liikmete seast välja. Kui aga mõni riigikogu liige asub tööle näiteks linnapea või vallavanemana, siis tal tagasipöördumise õigust riigikokku ei ole.

Osalemine poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis

Poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis loetakse tegevateks neid (üksikisikuid või kollektiiviliikmeid), kes on valitud või määratud poliitilisele või riiklikule ametikohale.

Poliitilised otsustajad töötavad valitsuses, tegutsevad valitsuse koosseisus nõuandjatena ning on valitud esindajad kõigil võimutasanditel. Poliitiliste otsustajate hulka kuuluvad ka kõrgemad otsustajad poliitiliste erakondade koosseisus.

Sookvoodid

Osakaalu nõue sugupoolte esindatuse suhtes, mis võivad olla  sooliselt neutraalsed ja mitteneutraalseteks:

  • sooliselt neutraalsed (gender-neutral) kvoodid on kasutusel sihiga ära hoida kas naiste või meeste alaesindatus. Sellisel juhul nähakse ette, et kumbki sugupool ei tohi enda alla võtta mitte rohkem kui 60% ja mitte vähem kui 40% valimisnimekirja kohtadest. Sooliselt neutraalne on ka nn pooleks e nn. fifty-fifty kvoot (50%-50%), mis seab naiste ja meeste esindatusele ka ülemise piirmäära.
  • mitteneutraalsed, naistele suunatud kvoodid on miinimumnõude kvoodid – naisi ei tohi olla koguhulgast vähem kui teatud protsent (20, 30, 40%).

Sookvoodid ettevõtluses

Edendamaks soolist võrdõiguslikkust ning naiste võimalusi tõusta suurfirmade juhtkondadesse on mõned riigid (nt Norra, Prantsusmaa) kehtestanud teatud tüüpi ettevõtetele, milleks on reeglina suured börsiettevõtted, nõukogu liikmete osas soolise tasakaalu nõude (nt 40/60). Ka ELi komisjonis käivad arutelud sookvootide kehtestamise üle suurtele äriettevõtele. Kvootide kehtestamist põhjendatakse sellega, et naiste alaesindatus juhtkondades mõjub halvasti ettevõtete konkurentsivõimele ning majanduskasvule.

Sookvoodi miinimumnõue

See on naiste kui poliitilise vähemuse minimaalse osakaalu (20, 30 või 40%) nõue. Regulatsioonide suunamine sellele, et kindlustada naistele vähemalt miinimum arv kohti, mis oleks rohkem kui minevikus. Soolise valimiskvoodi („an electoral gender quota”) regulatsioon võib näiteks nõuda, et minimaalselt 40% valimisnimekirjadesse kantud kandidaatidest oleksid naised.

+372 626 9181