NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: MõistedТематические термины

Sugu ja sooline identiteet. Sooline identiteet tähendab inimese samastumist ühe sooga, näiteks pidades ennast naiseks, meheks või mõningatel juhtudel ka mitte kummakski. Inimese sooline identiteet võib erineda tema bioloogilisest soost. Paljudes ühiskondades, sh lääne ühiskondades on tavapäraselt kehtinud dualistlik soosüsteem – tunnistatud on kahte sugu – nais- ja meessugu. Kuid alati on ühiskondades olemas inimesi, kes ei samastu oma bioloogilise sooga. Mõned neist peavad ennast vastassugupoolde kuuluvaks (nt transseksuaalid), mõned ületavad soopiire ja riietuvad ning käituvad vastassoo moodi, mõned aga ei tunne ennast ei nais- ega meessoo hulka kuuluvat.  Miks see nii on ja kas see tuleneb kasvatusest või on pigem kaasasündinud, ei ole siiani lõplikult selge. Mõnedes kultuurides (nt India, Polüneesia, Omaan, Põhja-Ameerika indiaanlased) on traditsiooniliselt eksisteerinud või eksisteerib ka praegu peale nais- ja meessoo ka  kolmas (või neljas või viies) võimalus, ehk nn kolmas sugu. Mõningates ühiskondades (nt Austraalia, India) on tänapäeval ametlikus asjaajamises, sh passis, võimalik ka kolmas variant nais- ja meessoo kõrval.

Heteronormatiivsus on kultuuriline eelarvamus, mis eelistab vastassugupoolte vahelisi seksuaal- ja lähedussuhteid ning on samasooliste inimeste omavaheliste seksuaalsuhete vastu. Kuna naiste ja meeste omavahelisi seksuaalsuhteid peetakse normaalseteks, siis näiteks lesbilised ja gei suhted on sellest kultuurilisest vaatenurgast lähtudes ebanormaalsed. Heteronormatiivsuse näideteks võivad olla samasooliste paaride kujutamise puudumine või kaduvväike esinemine nt reklaamides või meelelahutusmeedias. Ka seadused võivad olla heteronormatiivsed – näiteks samasooliste inimeste abielude mittelubamine. Heteronormatiivsust on võimalik kaotada vaid kultuuriliselt, mitte seadustega. Samas ei tohiks valitsus luua heteronormatiivset õigust.

Homofoobia on viha ja/või hirm, mida tuntakse homoseksuaalsete (üldisemalt LGBT) inimeste suhtes. Homofoobia võib viia vägivallatsemiseni või muul moel vaenu väljendamisele LGBT inimeste suhtes. Homofoobsed hoiakud võivad esineda mitmesuguste inimeste ja sotsiaalsete gruppide hulgas. Homofoobset käitumist võib kohata nii töökollektiivides, koolides, avalikus ruumis jne. Homofoobsed eelarvamused on sageli juurdunud uskumuses, et homoseksuaalsus on ebamoraalne. Selline arvamus lubab osadel inimestel tunda ennast LGBT inimestest parematena. Homofoobiat on jagatud ka erinevateks tüüpideks – institutsionaliseeritud, sisemiselt omaksvõetud (internaliseeritud) ja sotsiaalseks homofoobiaks.

Institutsionaliseeritud homofoobia viitab erinevatele viisidele, kuidas riik, ettevõtted, kool, kirik, sõjavägi, meditsiinisüsteem või mõni muu institutsioon diskrimineerib inimesi nende seksuaalse orientatsiooni tõttu. Näiteks ilmneb see, kui religioossed organisatsioonid keelavad LGBT inimestel olla vaimulikud; kui ametiasutused keelduvad LGBT inimestele toetusi või teenuseid osutamast või kui riik ei suuda kõigi kodanike, sh LGBT inimeste, õigusi tagada.

Internaliseeritud homofoobia ehk sisemiselt omaksvõetud homofoobia tähendab homoseksuaalsuse tõttu tekkivaid negatiivseid tundeid enda kohta. Seda mõistet on ka kritiseeritud, sest enese kohta käivad negatiivsed tunded ei ole veel foobia, nii et vahel kasutatakse ka mõistet „sisemiselt omaksvõetud stigma“. See võib tekitada enda seksuaalse orientatsiooni osas tõsist ebamugavust või mitte-aktsepteerimist. Selline olukord omakorda võib tekitada homoseksuaalsete ihade allasurumist. Samuti võib tekkida teadlik sisemine võitlus, mille põhjuseks on sügavad kultuurilised või usulised veendumused, kuna teatud religioonides ja kultuurides pole homoseksuaalsus aktsepteeritav. Nendest veendumustest tulenevalt tajutakse homoseksuaalseid ihasid negatiivse, kahjuliku või pahelisena.

Sotsiaalne homofoobia on inimese hirm olla teiste poolt ja ühiskonnas peetud homoseksuaaliks. Meeste puhul on homofoobiat seostatud ka ebakindlusega oma mehelikkuse osas. Võib oletada, et sellel põhjusel on  homofoobia levinud spordis ning fännide subkultuurides, mida stereotüüpselt peetakse „mehelikuks“ (nt jalgpall). On oletatud, et inimesed, kes väljendavad avalikult homofoobseid uskumusi ja mõtteid, ei tee seda vaid oma hoiakute avalikustamiseks, vaid ka selleks, et distantseerida ennast homoseksuaalsusest ning homoseksuaalidega seostavast sotsiaalsest klassist.

LGBT on lühend, millega viidatakse seksuaalvähemustele – lesbidele, geidele, biseksuaalidele ning trans-soolistele inimestele, kelle hulka arvatakse nii transseksuaalid kui transvestiidid. Vahel on sellele lühendile lisatud veel teisi suurtähti – nt I tähistamaks interseksuaalseid inimesi ehk mõlema sootunnusega sündinuid, K või ? nende kohta, kes pole oma seksuaalses orientatsioonis kindlad. LGBT koondnime kasutatakse seksuaalvähemustele viitamiseks. Samas ei ole LGBT lühendi kasutamine seksuaalvähemuste sünonüümina probleemitu. T ehk transseksuaalide ja tranvestiitide ja ka I ehk interseksuaalide puhul ei ole tegemist seksuaalse orientatsiooniga vaid soovähemustega. Ehk teisisõnu, näiteks transsoolised on inimesed, kelle bioloogiline ja sotsiaalne sugu ei moodusta tervikut, vaid on omavahel suuremal või vähemal määral vastuolus. Need on inimesed, kes rikuvad, ületavad ja segavad soorolle, mis ei vasta nende sündides saadud bioloogilisele soole. Seega on transsooliste puhul tegemist pigem sooidentiteedi kui seksuaalse orientatsiooni küsimusega.

Võrdne kohtlemine. Võrdse kohtlemise põhimõte on üks demokraatlike riikide, sh Eesti õigusruumi alustaladest. Võrdse kohtlemise põhimõte peab kõiki inimolendeid olemusliku väärtuse poolest võrdseks ning keelab inimeste põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise, pidades seda diskrimineerimiseks. Võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Üksnes põhiseadusliku printsiibina kehtides võib tekkida oht, et õigus võrdsele kohtlemisele kui üks põhilisi inimõigusi jääb deklaratiivseks. Seetõttu kehtivad Eestis soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse üks eesmärke on tagada  naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvi, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

+372 626 9181