NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: LGBT olukord Euroopas ja EestisПоложение ЛГБТ в Европе и Эстонии

Väidetavalt on Euroopa kõige LGBT-sõbralikum maailmajagu. Vaid Türgi poolt kontrollitud Põhja-Küprosel on homoseksuaalsus veel kriminaliseeritud, samas kui paljudes islami riikides, Aafrikas ning Ladina-Ameerikas ei ole homoseksuaalsus legaalne. Euroopa Liit on samuti deklareerinud, et homoseksuaalsuse legaliseerimine on uutele riikidele liitumise eelduseks. Ehk teisisõnu Euroopa Liidu jaoks on inimõiguste, sh seksuaalvähemuste õiguste tagamine oluline, kuigi ka kõigis EL riikides ei ole LGBT inimeste õigused igas eluvaldkonnas täielikult tagatud. (Allikas: ILGA-Europe)

Eesti on samuti osa Euroopa Liidu õigus- ning kultuuriruumist. Kui Euroopa Liit on seksuaalvähemuste õiguste tagamisel maailmas esirinnas, siis ka Euroopas on kohti, kus reaalset kaitset diskrimineerimise vastu on raskem leida – nt Venemaal on LGBT inimeste õigused oluliselt halvemas olukorras kui nt Saksamaal või Hollandis. Seadusandlik kaitse diskriminieerimise eest on üks oluline indikaator LGBT inimeste olukorra hindamisel ühiskonnas. Kuid inimeste igapäevast heaolu mõjutavad enim ühiskondlikud hoiakud, mis mõjutavad käitumist.

Millised on Euroopas ja Eestis lood LGBT inimeste reaalse diskrimineerimisega, on mõnevõrra keeruline hinnata, sest andmed ei kajasta kõiki diskrimineerimisjuhtumeid.

Üldiste ühiskondlike hoiakute mõõtmiseks võib kasutada Eurobaromeetri arvamusküsitlusi, mis mõõdavad inimeste arvamusi, mitte reaalseid diskrimineerimise juhtumeid. Selle järgi arvavad 46% eurooplastest, et gei, lesbi ja biseksuaalsed inimesed kogevad diskrimineerimist. 45% arvavad ka, et transseksuaalseid inimesi diskriminieeritakse ja 42% ei nõustu selle väitega. Samas hinnangud erinevad riigiti päris palju – nt 77% inimestest Küprosel leiab, et LGBT inimesi diskrimineeritakse ning vaid 23 % leiab sama Iirimaal ja Tsehhi Vabariigis. Eesti elanikest leiab seda, et LGBT inimesi diskrimineeritakse 32%. (Allikas: Eurobaromeeter 393)

Reaalseid diskrimineerimise juhtumeid ning vihakuritegusid registreeritakse nii Euroopas kui Eestis samas harva. Üks põhjus võib siin olla stigma, mis takistab kuritegudest ja diskrimineerimisjuhtudest teavitamast, teisalt jälle politsei madal teadlikkus kuritegusid vihakuritegudena registreerida. Seega on väljakutse edaspidiseks tegeleda ühiskondliku kultuuri muutmise, teadlikkuse tõstmise ning koolitustega. (Allikas: EU Observer)

+372 626 9181