NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: Keskkond ja suguОкружающая среда и пол

Esimest korda tõstatus “naised ja keskkond” teema esimesel ülemaailmsel naiste konverentsil Mehhiko City’s, 1975. aastal. 1980. aastatel avastasid valitsused ja arenguabi organisatsioonid, et keskkonna ja looduslike ressursside haldamise programmides on vaja arvestada ka soo aspektiga. Hiljem mõisteti, et naiste aktiivne osalus ning soo perspektiivi kaasamine keskkonnapoliitikatesse ja -tegevustesse on kriitilise tähtsusega Pekingi tegevusplatvormi (1995), ÜRO säästva arengu maailmakonverentsi (Rio+10) (2002) järelduste ja ÜRO aastatuhande eesmärkide ellu viimisel.

Tänaseks kasutatakse “naised ja keskkond” mõiste asemel pigem terminit “sugu ja keskkond”. Viimane lähtub arusaamast, et sooga seotud normid, ootused, vastutus ning sooline tööjaotus kujundavad inimeste suhteid keskkonda. Seega ilmnevad maailmas soolised erinevused loodusressursside valdamisel ning kasutamisel (sest naistel on meestest erinev roll ja õigused perekonnas) ning selles, kuidas naised ja mehed kasutavad keskkonda omale elatise teenimiseks. Soolised erinevused on ilmsed ka keskkonna alases teadlikkuses, loodusressursside tundmises ning keskkonnaprobleemide tajumises. Soolised erinevused ilmnevad ka loodusressursside omamises, kasutamises, juhtimises ning õigustes ressurssidele. Samuti selles, kui palju loodusega kokku puututakse. Kõik need erinevused aitavad kaasa sellele, et soolised erinevused tulevad esile ka keskkonna eest hoolitsemisel ja –kaitsel. (Allikas Wikigender: Women and Enviroment)

Naistel on kohalikul tasandil oluline roll bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ning vee, maa ja teiste loodusressursside haldamisel. Kuigi looduskeskkonna allakäik ja saastatus avaldab tõsiselt mõju kõikidele inimestele,  mõjutab see enim siiski kõige haavatavamaid inimesi ehk naisi ja lapsi. Naiste ja laste eriline positsioon on ühest küljest seotud nende füüsilise haavatavusega – nt keskkonna saastatuse mõjud avalduvad teravamalt seoses raseduse, imetamise ja laste tundliku organismiga. Teisalt on tegemist sotsiaalsete  teguritega – naised ja lapsed, kes moodustavad enamiku maailma vaestest, on oma ilmajäetuse tõttu enam keskkonnast ja selle saastatusest haavatavad. (tugineb osaliselt allikal Gender and Environment. A Guide to the Integration of Gender Aspect to the OSCE’s Environmental Projects). Samas on naistel tänu oma igapäevaelulisele kogemusele kohaliku looduskeskkonnaga ka palju praktilisi oskusi ning teadmisi oma kohaliku keskkonna kohta. Need praktilised oskused ja teadmised on hea alus, mida kasutada poliitikate kujundamiseks muutuvates keskkonna ning kliima oludes toime tulemiseks.

+372 626 9181