NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: SeadusandlusЗаконодательство

Euroopa Liit

Amsterdami leping

Euroopa Ühenduse asutamislepingu ehk Amsterdami lepingu artiklis 2 püstitati ühine ülesanne ühise poliitika ja meetmetega edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust. Lepingu artikkel 3 punkt 1 loetleb 21 poliitikavaldkonda, mille raames on üheks eesmärgiks ka kvaliteetse hariduse ja kutseõppe edendamine. Artikkel 3 punkt 2 sätestab, et kõigi “osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.”

Artikkel 141 punkt 3 sätestab, et ühenduse ülesandeks on “tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.”

Seega soolise võrdõiguslikkuse aspekt haridusküsimustes kajastub Amsterdami lepingus otseselt soolise võrdõiguslikkuse tagamise eesmärgi kaudu haridussfääris ja sellega seonduvalt elukutse küsimustes.

Eesti

Eestis on loodud õiguslik alus sihipäraseks soolist ebavõrdsust vähendavaks ja võrdõiguslikkust edendavaks tegevuseks. Põhiseaduse kohaselt on kõik, olenemata soost, seaduse ees võrdsed ning igaühel õigus vabale eneseteostusele ja haridusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab olulisemad normid inimõiguste kaitseks ja põhikohustused riigi, kohalike omavalitsusüksuste asutustele, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning tööandjatele soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdõiguslikkuse edendamiseks.

 

Eesti Vabariigi põhiseadus

§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

§ 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

§ 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

§ 1. Seaduse eesmärk

2) riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning tööandjate kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust;

§ 8. Diskrimineeriv töö- ja koolituspakkumine

Keelatud on töö- ja koolituspakkumised, mis on suunatud üksnes ühest soost isikutele, kui selleks ei ole käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud põhjusi.

§ 10. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine hariduse ja koolituse valdkonnas

Haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad institutsioonid peavad tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele.

Eesti Vabariigi haridusseadus

Haridust reguleerib haridusseadus, milles ei sisaldu ühtki naiste ja meeste võrdset kohtlemist puudutavat sätet. Võrdset kohtlemist haridusvaldkonnas reguleerib soolise võrdõiguslikkuse seadus.

Koolieelse lasteasutuse seadus

§3. Põhiülesanne

Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades:

1) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav.

+372 626 9181