NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: Pedagoogiline sooline segregatsioonГендерная сегрегация педагогов

Õpetajad on õpilaste jaoks oluliseks rollimudeliks. Nagu ka paljudes teistes riikides on Eestis traditsiooniliselt pedagoogide hulgas olnud ülekaalus naised ja seda eelkõige alghariduse tasemel. Mida nooremad on õpilased, seda suurem on naisõpetajate osakaal. Alushariduses sisuliselt meesõpetajad puuduvad (27 meest ja 8356 naist 2010/2011 õ/a).

Aineõpetajate hulgas pole naiste ülekaal nii suur, kuigi ka nende hulgas on mehi tunduvalt vähem. Üldhariduses on meespedagooge 15%. Kutseõppeasutustes on meespedagoogide osakaal mõnevõrra suurem ehk 36% (2011/2012 õa.). Allikas: EHIS

Üldine tendents näitab, et meeste osakaal kasvab pidevalt vastavalt juhtimisastme tõusule: mehed on suurema tõenäosusega koolijuhid, kelle palk on kõrgem ja kelle ametit peetakse prestiižikamaks.

Struktuuriline võrdsus õpetajate hulgas on nii võrdsete võimaluste kui tööturu soolise segregatsiooni küsimus. Teisalt puudutab see soostereotüüpide ja soorollide taastootmise ja kinnitamise probleemi. Näiteks meesõpetajate alaesindatus algkooli astmes tähendab meessoost rollimudelite puudumist selles vanuses laste jaoks. See võib aga omakorda taasluua soostereotüüpe, mis kinnitavad, et ainult naised on laste kujunemisaastatel vastutavad nende juhendamise, õpetamise ja nende eest hoolitsemise eest.

Ehkki riiklikul tasandil on seadusandluse kohaselt kohustus järgida ja edendada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid, pole sellele aspektile hariduse korraldamisel ja õppekavade koostamisel seni piisavalt tähelepanu pööratud. Mitmeid norme ja käitumismudeleid, mida läbi haridussüsteemi noortes kinnistatakse, saab aga paindlikumana esitada, kui olla neist teadlik. Eesti kontekstis võib tihti esineda ka arusaam, et probleem pole naiste vaid hoopis meeste diskrimineerimine: arvamus, et kooliharidus on poistevaenulik; suur naiste ülekaal kooliõpetajate hulgas; poiste suurem väljalangevus koolist; rohkem kõrgharidusega naisi kui mehi, jne. Seega on hariduse valdkonda vaja põhjalikult soolisest aspektist uurida, et selgitada välja tegelik olukord, koguda ja analüüsida statistikat, teha järeldusi ning pakkuda välja lahendusi.

Sooliselt tasakaalustatud ühiskonnas, kus naiste ja meeste õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel jagunevad võrdselt, oleksid inimesed vabamad oma valikutes ja eneseteostuses ning seeläbi arenguvõimelisemad. See puudutab kõigi Eesti inimeste oskuste ja võimete kasutamist ühiskonna arengu huvides.

+372 626 9181