NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: KõrgharidusВысшее образование

Üldharidussüsteemi kõrval on Eestis täheldatav feminiseerumistendents ka kõrghariduses. Ülikooli lõpetajatest oli 2011 a kaks kolmandikku ehk 68% naisi.  Lisaks asjaolule, et üliõpilaste seas on valdav enamus naisi, on sooline jaotus väga selge ka erialade lõikes. Kõrghariduses, nii nagu tööturulgi eksisteerivad nn naiste alad ja meeste alad. Näiteks domineerivad tütarlapsed hariduse (93%), tervise ja heaolu (93%), ning humanitaaria ja kunstide (76%) erialade lõpetajate seas. Noormehed on ülekaalus tehnika, tootmise ja ehituse erialadel (69%). Nn sooliselt tasakaalus erialad on loodus- ja täppisteadused (tütarlapsi 45%) ja põllumajandus (tütarlapsi 55%). (2010/2011 õa. lõpetajad, allikas EHIS).

Sooline jaotus kõrghariduses on otseselt seotud ka soolise jaotusega tööturul ning nn naiste ja meeste tööde tekkimise ja püsimisega.

Võib aga küsida, miks ja millal on tekkinud tütarlaste domineerimise tendents kõrghariduse õppurite seas?

Alates 1970. aastatest ilmnesid Eestis hariduses teiste sotsialismimaadega sarnased soolised disproportsioonid, mis olid vastupidised nii enamikule arenenud kui arengumaadele iseloomulikele näitajatele: nimelt ületas naiste haridustase meeste oma, kusjuures kõrgharidusega naiste osakool oli märgatavalt suurem meeste vastavast näitajast. Selliste sooliste erisuste üheks tekkepõhjuseks peetakse 1970. aastatel toimunud keskhariduse kiiret levikut, millega kaasnes ka uue keskharidust andva õppeasutuse tüübi – kutsekeskkooli – väljakujunemine ja ühtlasi keskhariduse sisemine diferentseerumine. Enamik kutsekoolide erialasid olid nn. poiste alad (eelkõige tööstusega ja transpordiga seotud alad). Seetõttu kujunesid välja ka soolised erinevused noorte haridusteedes keskhariduse tasemel. Tüdrukud ja poisid koondusid erinevat tüüpi keskharidust tagavatesse õppeasutustesse: üldhariduslikes keskkoolides kujunes välja tütarlaste ülekaal, seevastu kutsekoolides moodustasid enamuse poisid.

Kuna keskhariduse ekspansiooniga ei kaasnenud kõrgkoolidesse vastuvõtu olulist laienemist, siis keskhariduse omandanute kõrgkooli astumise võimalused ahenesid sel perioodil eelmise kümnendiga võrreldes tunduvalt. See aga tähendas, et kõrgkooli astumisel muutus aina olulisemaks eelneva ettevalmistatuse tase. Muutunud haridussituatsioon lõi eeldused keskhariduse tüüpide hierarhiliseks diferentseerumiseks. Kuna kutsekeskkoolides saadava keskhariduse kvaliteet oli märgatavalt madalam, siis ei saanudki nende koolide lõpetajad kõrgkooli astumisel olla võrdväärsed konkurendid üldhariduslike keskkoolide lõpetajatele. See asjaolu aga tõi kaasa kõrghariduse feminiseerumise. Samas oli rahaline ja sotsiaalne tasu, mida kõrgharidusega naised said, oluliselt madalam kui sama haridusega meestel.

1990. aastatel on pidevalt suurenenud nende keskkoolilõpetajate protsent, kes jätkavad õpinguid. Sealjuures on tütarlaste stardipositsioon pärast keskhariduse omandamist märgatavalt parem kui noormeestel, sest enamik neist on omandanud üldkeskhariduse. Seetõttu on tütarlaste hulgas ka kõrghariduse omandanute protsent märgatavalt kõrgem. Ka kõrgkoolis õpinguid katkestanute hulgas on ülekaalus noormehed. Kui aga analüüsida kõrghariduse omandamise võimalusi eraldi üldkeskhariduse omandanud tütarlastel ja noormeestel, näeme, et tütarlaste eelised kaovad kõrgkooli astumisel. Keskhariduse omandanud noormeeste kõrgkoolis õpingute jätkamise tõenäosus on oluliselt kõrgem tütarlaste omast (tütarlaste vastav näitaja moodustab vaid 73% noormeeste omast (Saar 1998).

Allikas: Saar, Ellu. ”Haridus”. Jagatud õigused ja vastutus: sooline võrdõiguslikkuse Eestis. Sotsiaalministeerium, 1999.

+372 626 9181