NAISTE JA MEESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS     |     Vali keel: Elukestev õpeПожизненное обучение

Elu seisneb pidevas õppimises, et maailmas paremini hakkama saada. Pärast üldhariduskooli või kõrgkooli lõpetamist ei saa õpitud teadmistele puhkama jääda. Täiskasvanueas koosneb elukestev õpe peamiselt koolitustest ja enese arendamisest huvipakkuvates valdkondades, kuid samuti ümberõppest, mis aitab edendada tööhõivet. Ühelt poolt vananev ühiskond, teiselt poolt tehnoloogia kiire areng on kaasa aidanud sellele, et inimesed peavad olema võimelised kohanema muutuva töökeskkonnaga. Karm majanduskriis on paljusid veennud, et oma oskuste täiendamine ei ole mitte ainult tark otsus, vaid hädavajalik, et olla praegusel tööturul konkurentsivõimeline.

Järgnevalt on vaadatud, kui palju täiskasvanud mehi ja naisi Eestis enesetäiendamisega tegeleb ning kuivõrd nende käitumismustrid erinevad. Andmed elukestvas õppes osalemise kohta on saadud Eesti tööjõu-uuringust.

Aasta-aastalt on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr Eestis tõusnud. Kui 2000. aastate alguses õppis formaalharidussüsteemis või osales täienduskoolitustel 5,3%25–64-aastastest, siis 2010. aastal juba 10,9%. Seega naised on enda koolitamisel olnud alati aktiivsemad kui mehed (vt lisaks Randoja, M, “Soolised erinevused täiskasvanute koolituses". Täiskasvanute koolitus. Adult Education. Statistikaamet, 2009).

Rahvusvahelises võrdluses on Eesti täiskasvanute osatähtsus (10,9%) elukestvas õppes üle Euroopa Liidu (EL) keskmise (9,1%).

Iseloomulik suundumus elukestvas õppes on ka see, et vanuse tõustes väheneb õppijate osakaal. Kõige populaarsem on õppimine 24-34-aastaste seas. Selles vanuserühmas tegeleb õppimisega 16% meestest ja 19% naistest, mis on teiste vanuserühmadega võrreldes väikseim sooline erinevus. Vanuse kasvades nii meeste kui ka naiste osatähtsus elukestvas õppes väheneb. Suurim erinevus on 45–54-aastaste vanuserühmas, kus naistest õpib 12% ja meestest ainult ligi 5%.

Vanemate inimeste õppimisaktiivsuse vähenemise põhjus võib olla nende tööturupositsioon. Vanemaealistel on jäänud vähem aega olla tööturul aktiivne, mistõttu töötajad ise ega ka tööandjad ei näe perspektiivi õppetegevusse investeerida. Koolituskulud on suuremad ja kasu väiksem kui nooremates vanuserühmades, sest ajakohastatud teadmisi ja oskusi kasutatakse töökohal lühemat aega (Randoja 2009; Boeren jt 2010). Peale selle on vanemaealiste kompetentsus sageli vananenud, mis raskendab neil midagi uut õppida, sest neil pole algteadmisi, mille põhjal end täiendada.

Allikas: Karolin Kõrreveski. “Hariduse peegeldus täiskasvanueas”. Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu. Statistikaamet, 2011.

+372 626 9181